Hind · Omavalitsus · Maakond
Eesti korterite hinnakaart
2026. aasta III kvartalis müüdi Eestis 5 964 korterit (aasta varem 6 098). Tehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2 179 €/m² (+2,2% aastaga), keskmine tehinguhind 122 533 € ja keskmine pind 54,4 m². Vähemalt 20 tehinguga omavalitsustest oli kalleim Kiili vald (3 443 €/m², 36 tehingut) ja odavaim Lüganuse vald (134 €/m², 46 tehingut).
- Müüdud kortereid, III kv 2026
- 5 964+10,8% eelmise kvartaliga · −2,2% aastaga · aasta varem 6 098
- Keskmine €/m²
- 2 179 €/m²−1,8% eelmise kvartaliga · +2,2% aastaga · kaalutud tehingute arvuga
- Keskmine tehinguhind
- 122 533 €keskmine pind 54,4 m²
- Omavalitsusi mediaaniga
- 64 / 78vähemalt 10 tehingut
Kaart valib taseme suumi ja asukoha järgi: Eesti (omavalitsuste tehingute mediaan, avaldatakse alates 10 tehingust), Harjumaa (omavalitsused, Tallinn ühe alana), omavalitsus (Rae, Viimsi, Harku ja Saue asulad, viimased 4 kvartalit) ja Tallinn (asumid, suumides majad). Kõigil tasemetel on sama hinnaskaala: sama värv tähendab alati sama hinda (€/m²) — heledam roheline odavam, tumedam kallim. Lüliti kaardi vasakul servas vahetab hinna ja muutuse (võrreldes eelmise kvartali või aasta varem sama kvartaliga) vahel; muutuse värvid on kõigil tasemetel samad (roheline = tõus, oranž = langus), hall = alla 20 tehingu kvartalis. Majapõhist hinda väljaspool Tallinna ei ole. Hinnad: III kv 2026. Kaart © OpenStreetMap, © CARTO; piirid: Maa- ja Ruumiamet (EHAK).
Hinnad omavalitsuste kaupa
Vähemalt 20 tehinguga omavalitsustest oli kalleim Kiili vald (3 443 €/m², 36 tehingut) ja odavaim Lüganuse vald (134 €/m², 46 tehingut).
| Kiili vald | Harjumaa | 3 443 | +3,9% | +3,6% | 36 |
|---|---|---|---|---|---|
| Harku vald | Harjumaa | 3 128 | +6,3% | −1,8% | 62 |
| Rae vald | Harjumaa | 3 059 | −4,6% | −5,9% | 131 |
| Viimsi vald | Harjumaa | 3 045 | +4,4% | +7,4% | 90 |
| Jõelähtme vald | Harjumaa | 3 008 | +2,0% | +4,2% | 65 |
| Tartu vald | Tartumaa | 2 985 | +5,7% | +14,5% | 113 |
| Tallinn | Harjumaa | 2 949 | −0,1% | +3,3% | 2 313 |
| Luunja vald | Tartumaa | 2 708 | +6,5% | +15,8% | 25 |
| Saue vald | Harjumaa | 2 689 | +6,5% | −1,2% | 98 |
| Kambja vald | Tartumaa | 2 673 | +6,1% | +8,0% | 54 |
| Saku vald | Harjumaa | 2 645 | −2,6% | −12,5% | 43 |
| Tartu linn | Tartumaa | 2 593 | +4,9% | +8,0% | 570 |
| Keila linn | Harjumaa | 2 222 | +7,2% | −8,2% | 53 |
| Pärnu linn | Pärnumaa | 1 962 | −2,3% | +1,2% | 204 |
| Maardu linn | Harjumaa | 1 708 | −6,6% | +0,6% | 55 |
| Kohila vald | Raplamaa | 1 564 | – | – | 12 |
| Kastre vald | Tartumaa | 1 561 | – | +3,2% | 21 |
| Viljandi linn | Viljandimaa | 1 461 | +10,3% | +4,7% | 82 |
| Saaremaa vald | Saaremaa | 1 421 | +12,9% | −1,8% | 53 |
| Anija vald | Harjumaa | 1 384 | – | +33,7% | 21 |
| Kose vald | Harjumaa | 1 357 | −3,0% | +1,7% | 23 |
| Nõo vald | Tartumaa | 1 265 | – | – | 11 |
| Rakvere linn | Lääne-Virumaa | 1 258 | −11,3% | +9,5% | 66 |
| Raasiku vald | Harjumaa | 1 200 | – | – | 16 |
| Tori vald | Pärnumaa | 1 188 | −5,2% | −9,7% | 26 |
| Haapsalu linn | Läänemaa | 1 033 | −7,7% | −16,4% | 55 |
| Narva-Jõesuu linn | Ida-Virumaa | 1 021 | – | – | 16 |
| Kuusalu vald | Harjumaa | 997 | – | – | 16 |
| Lääne-Harju vald | Harjumaa | 945 | +6,1% | −0,8% | 75 |
| Võru linn | Võrumaa | 929 | −11,9% | +2,7% | 58 |
| Elva vald | Tartumaa | 914 | +0,8% | – | 35 |
| Hiiumaa vald | Hiiumaa | 884 | – | – | 15 |
| Rapla vald | Raplamaa | 874 | −20,3% | −19,2% | 39 |
| Paide linn | Järvamaa | 860 | −7,2% | +3,9% | 39 |
| Põlva vald | Põlvamaa | 726 | +47,9% | −6,2% | 27 |
| Loksa linn | Harjumaa | 698 | – | – | 17 |
| Rakvere vald | Lääne-Virumaa | 639 | – | – | 15 |
| Võru vald | Võrumaa | 631 | – | +3,3% | 21 |
| Viljandi vald | Viljandimaa | 552 | −6,6% | – | 37 |
| Märjamaa vald | Raplamaa | 543 | – | – | 18 |
| Türi vald | Järvamaa | 533 | +18,4% | +22,3% | 22 |
| Kehtna vald | Raplamaa | 514 | – | – | 18 |
| Jõgeva vald | Jõgevamaa | 470 | +13,0% | +45,5% | 40 |
| Vinni vald | Lääne-Virumaa | 443 | – | – | 18 |
| Tapa vald | Lääne-Virumaa | 436 | +14,7% | +13,3% | 50 |
| Jõhvi vald | Ida-Virumaa | 406 | +5,7% | −15,1% | 84 |
| Narva linn | Ida-Virumaa | 391 | −6,0% | −2,3% | 215 |
| Põhja-Pärnumaa vald | Pärnumaa | 368 | – | +26,5% | 34 |
| Põhja-Sakala vald | Viljandimaa | 358 | – | – | 17 |
| Põltsamaa vald | Jõgevamaa | 355 | −36,6% | −15,1% | 38 |
| Tõrva vald | Valgamaa | 353 | – | – | 11 |
| Valga vald | Valgamaa | 340 | +44,1% | +18,1% | 71 |
| Saarde vald | Pärnumaa | 338 | – | – | 13 |
| Mustvee vald | Jõgevamaa | 283 | – | – | 12 |
| Lääne-Nigula vald | Läänemaa | 257 | – | – | 19 |
| Lääneranna vald | Pärnumaa | 248 | – | – | 16 |
| Räpina vald | Põlvamaa | 244 | – | – | 14 |
| Järva vald | Järvamaa | 243 | +30,7% | +14,1% | 27 |
| Sillamäe linn | Ida-Virumaa | 235 | −1,7% | +16,9% | 74 |
| Väike-Maarja vald | Lääne-Virumaa | 234 | – | +20,0% | 23 |
| Viru-Nigula vald | Lääne-Virumaa | 227 | +26,8% | +22,7% | 29 |
| Mulgi vald | Viljandimaa | 174 | – | −23,7% | 22 |
| Kohtla-Järve linn | Ida-Virumaa | 155 | −13,4% | +17,4% | 260 |
| Lüganuse vald | Ida-Virumaa | 134 | – | – | 46 |
| Alutaguse vald | Ida-Virumaa | – | – | – | 9 |
| Antsla vald | Võrumaa | – | – | – | 7 |
| Haljala vald | Lääne-Virumaa | – | – | – | 9 |
| Häädemeeste vald | Pärnumaa | – | – | – | 3 |
| Kadrina vald | Lääne-Virumaa | – | – | – | 7 |
| Kanepi vald | Põlvamaa | – | – | – | 3 |
| Kihnu vald | Pärnumaa | – | – | – | – |
| Muhu vald | Saaremaa | – | – | – | 1 |
| Otepää vald | Valgamaa | – | – | – | 9 |
| Peipsiääre vald | Tartumaa | – | – | – | 8 |
| Ruhnu vald | Saaremaa | – | – | – | – |
| Rõuge vald | Võrumaa | – | – | – | 5 |
| Setomaa vald | Võrumaa | – | – | – | 4 |
| Vormsi vald | Läänemaa | – | – | – | – |
Hinnad maakondade kaupa
Maakondadel ei ole oma mediaani (mediaanide mediaan oleks vale), seepärast on siin tehingute arv ja tehingute arvuga kaalutud keskmine ruutmeetrihind.
| Harjumaa | 2 976 | +0,2% | +3,1% | 3 114 | 52,2% |
|---|---|---|---|---|---|
| Tartumaa | 2 645 | +6,1% | +8,3% | 837 | 14,0% |
| Pärnumaa | 1 667 | −14,2% | −3,0% | 296 | 5,0% |
| Saaremaa | 1 436 | +11,2% | −5,1% | 54 | 0,9% |
| Läänemaa | 1 168 | −7,1% | −16,3% | 74 | 1,2% |
| Hiiumaa | 949 | +0,1% | +34,8% | 15 | 0,3% |
| Viljandimaa | 941 | +6,8% | −1,6% | 158 | 2,6% |
| Raplamaa | 857 | −14,7% | −19,0% | 87 | 1,5% |
| Võrumaa | 824 | +7,8% | +7,3% | 95 | 1,6% |
| Lääne-Virumaa | 682 | −9,0% | +3,8% | 217 | 3,6% |
| Järvamaa | 584 | −3,4% | −3,9% | 88 | 1,5% |
| Põlvamaa | 579 | +20,4% | +2,7% | 44 | 0,7% |
| Jõgevamaa | 431 | −0,4% | +10,0% | 90 | 1,5% |
| Valgamaa | 420 | −22,9% | −33,9% | 91 | 1,5% |
| Ida-Virumaa | 327 | −8,3% | −4,7% | 704 | 11,8% |
| Kokku | 2 179 | −1,8% | +2,2% | 5 964 | 100% |
Hinnamuutus kvartalite kaupa
| Kvartal | Keskmine €/m² | Muutus | Tehinguid | Muutus | Keskmine tehinguhind |
|---|---|---|---|---|---|
| III kv 2026 | 2 179 | −1,8% | 5 964 | +10,8% | 122 533 € |
| II kv 2026 | 2 218 | −0,3% | 5 381 | +7,9% | 127 180 € |
| I kv 2026 | 2 226 | +1,2% | 4 985 | −8,2% | 129 414 € |
| IV kv 2025 | 2 199 | +3,1% | 5 433 | −10,9% | 128 930 € |
| III kv 2025 | 2 133 | −3,9% | 6 098 | +6,7% | 121 998 € |
| II kv 2025 | 2 219 | +1,8% | 5 717 | +13,3% | 131 037 € |
| I kv 2025 | 2 180 | – | 5 048 | – | 128 540 € |
Kuidas hinnad arvutatakse
Tehingute mediaan. Omavalitsuse hind on notariaalselt tõestatud korteritehingute ruutmeetrihinna mediaan lõppenud kvartalis (Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas). Mediaan avaldatakse alates 10 tehingust; muutus aastaga võrdleb sama kvartalit aasta varem ja avaldatakse alates 20 tehingust. Muutus eelmise kvartaliga avaldatakse, kui mõlemas kvartalis oli vähemalt 20 tehingut.
Keskmine ja kokku. Maakonna ja riigi tasemel liidetakse omavalitsuste tehingute arvud ning keskmine ruutmeetrihind, tehinguhind ja pind kaalutakse tehingute arvuga; keskmine ruutmeetrihind on iga tehingu €/m² väärtuse keskmine (mitte kogusumma jagatud kogupinnaga). Mediaani neil tasemeil ei arvutata.
Allikas: Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas. Tehingud: III kv 2026. Metoodika
Ajakirjanikule ja analüütikule
Peamised faktid, III kv 2026. Kõik numbrid uuenevad automaatselt iga uue kvartali andmetega.
- 2026. aasta III kvartalis müüdi Eestis 5 964 korterit (aasta varem 6 098). Tehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2 179 €/m² (+2,2% aastaga), keskmine tehinguhind 122 533 € ja keskmine pind 54,4 m².
- Võrreldes kvartaliga II kv 2026 muutus müükide arv +10,8% (5 381 → 5 964) ja keskmine ruutmeetrihind −1,8% (2 218 €/m² → 2 179 €/m²). Mediaan tõusis enim Tapa vald (+14,7%), langes enim Kohtla-Järve linn (−13,4%) (vähemalt 30 tehingut mõlemas kvartalis; üle ±25% muutused on välja jäetud).
- Vähemalt 20 tehinguga omavalitsustest oli kalleim Kiili vald (3 443 €/m², 36 tehingut) ja odavaim Lüganuse vald (134 €/m², 46 tehingut).
- Aastaga tõusis mediaan enim omavalitsuses Jõgeva vald (+45,5%). Enim langes Rapla vald (−19,2%). Võrdlus hõlmab omavalitsusi, kus oli vähemalt 30 tehingut.
- Tallinn moodustas 39% kõigist III kv 2026 müükidest.
- Mediaan on avaldatud 64 omavalitsuse kohta 78-st (vähemalt 10 tehingut kvartalis); maakonna või riigi mediaani ei arvutata, sest mediaanide mediaan ei oleks õige — nende tasemete numbrid on tehingute kaalutud keskmised.
Allikas: Estiq hinnakaart (https://estiq.ee/et/hinnakaart), Maa- ja Ruumiameti tehinguandmete põhjal, III kv 2026.
Koondandmed: CC BY 4.0, viitega Estiqile ja Maa- ja Ruumiametile.
Korduma kippuvad küsimused: Eesti
Kui palju maksab ruutmeeter Eestis 2026. aastal?
2026. aasta III kvartalis müüdi Eestis 5 964 korterit (aasta varem 6 098). Tehingute keskmine ruutmeetrihind oli 2 179 €/m² (+2,2% aastaga), keskmine tehinguhind 122 533 € ja keskmine pind 54,4 m². Vähemalt 20 tehinguga omavalitsustest oli kalleim Kiili vald (3 443 €/m², 36 tehingut) ja odavaim Lüganuse vald (134 €/m², 46 tehingut). Konkreetse korteri hind sõltub asukohast, maja vanusest, korrusest ja seisukorrast.
Milline omavalitsus on Eestis kõige kallim ja milline odavaim?
Vähemalt 20 tehinguga omavalitsustest oli kalleim Kiili vald (3 443 €/m², 36 tehingut) ja odavaim Lüganuse vald (134 €/m², 46 tehingut). Tabel „Hinnad omavalitsuste kaupa“ näitab kõiki 78 omavalitsust; mediaan on avaldatud, kui kvartalis oli vähemalt 10 tehingut.
Kas Eesti korterite hinnad tõusevad või langevad?
Võrreldes kvartaliga II kv 2026 muutus müükide arv +10,8% (5 381 → 5 964) ja keskmine ruutmeetrihind −1,8% (2 218 €/m² → 2 179 €/m²). Mediaan tõusis enim Tapa vald (+14,7%), langes enim Kohtla-Järve linn (−13,4%) (vähemalt 30 tehingut mõlemas kvartalis; üle ±25% muutused on välja jäetud). Aastaga tõusis mediaan enim omavalitsuses Jõgeva vald (+45,5%). Enim langes Rapla vald (−19,2%). Võrdlus hõlmab omavalitsusi, kus oli vähemalt 30 tehingut. Vaata ka kvartalite tabelit leheküljel.
Miks maakonna või riigi mediaani ei ole?
Mediaan on avaldatud 64 omavalitsuse kohta 78-st (vähemalt 10 tehingut kvartalis); maakonna või riigi mediaani ei arvutata, sest mediaanide mediaan ei oleks õige — nende tasemete numbrid on tehingute kaalutud keskmised.
Kas hoonete hinnad on kaardil igal pool?
Ei. Majapõhine hind (standardkorter 50 m²) on olemas ainult Tallinna korterelamutele, vaata Tallinna hinnakaarti. Mujal näitab kaart omavalitsuste ja asulate tehingute mediaani; asulate hinnad on olemas Rae, Viimsi, Harku ja Saue vallas.
Kust andmed pärinevad ja kas see on ametlik hindamine?
Hinnad põhinevad notariaalselt tõestatud korteritehingutel (Maa- ja Ruumiameti tehingute andmebaas), III kv 2026. See on statistiline ülevaade, mitte hindaja akt; pangalaenuks või vaidluseks on vaja litsentseeritud hindaja aruannet.