Tallinn, Katusepapi tn 13 korteriühistu
63 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Katusepapi tn 13 korteriühistu on 63 korteriga korteriühistu – Lasnamäe linnaosa, Tallinn.
Laenu ühistul ei ole.
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 20 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,14/m² kuus kulusid ja €13/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Katusepapi tn 13, Tallinn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2023–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 20 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,14 · maksed €1,62 · remondifond €13/m²
Samal tänaval: Katusepapi tn
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Katusepapi tn 13 (see ühistu) | – | 63 | – | – | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 6 | 160 m | 2 | – | – | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 7 | 80 m | 15 | – | – | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 10a | 120 m | 5 | €1,70 | €0,57 | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 12 | 110 m | 25 | €3,43 | €1,66 | €4 | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 15 | 20 m | 10 | – | €7,57 | – | €39 564 | 2025 |
| Katusepapi tn 16a | 90 m | 8 | – | €6,68 | €25 | ei | 2024 |
| Katusepapi tn 23 | 150 m | 64 | €3,65 | €1,39 | €13 | €292 274 | 2025 |
| Katusepapi tn 40 | 270 m | 11 | – | – | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 42 | 310 m | 15 | €3,22 | €0,48 | – | ei | 2025 |
| Katusepapi tn 42a | 330 m | 8 | €4,67 | €1,98 | €109 | €59 707 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,43 | €1,66 | €19 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Katusepapi tn 13 (see ühistu) | – | 63 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pallasti tn 3 | 60 m | 6 | – | – | – | €54 589 | 2025 |
| Kivimurru tn 14 | 80 m | 10 | €2,88 | €0,87 | €6 | ei | 2025 |
| Kivimurru tn 24 | 80 m | 12 | – | – | – | €1 000 | 2025 |
| Pallasti tn 8 | 100 m | 100 | €3,05 | €0,68 | €17 | ei | 2025 |
| Kivimurru tn 12 | 100 m | 4 | – | €1,84 | €2 | ei | 2024 |
| Kivimurru tn 7 | 120 m | 42 | – | €1,68 | €31 | ei | 2025 |
| Kivimurru tn 8 | 130 m | 11 | – | – | – | ei | 2025 |
| Kivimurru tn 3a | 140 m | 12 | €2,57 | €0,49 | €13 | ei | 2025 |
| Kivimurru tn 11 | 160 m | 90 | €3,05 | €1,58 | €5 | ei | 2025 |
| Pallasti tn 10 | 160 m | 32 | €4,92 | €1,67 | €9 | €386 648 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,05 | €1,58 | €9 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | Muutus |
|---|
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kas Katusepapi tn 13 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kuidas Katusepapi tn 13 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 20 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,14/m² kuus; remondifond €13/m².
Kui suur on Katusepapi tn 13 korteriühistu ja kes seda haldab?
63 korterit. Registrikood 80563906; aruanded 2023–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.