Tallinn, Mere pst 1 // Vana-Viru tn 15 korteriühistu
2 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Mere pst 1 // Vana-Viru tn 15 korteriühistu on 2 korteriga korteriühistu – Kesklinna linnaosa, Tallinn (2 hoonet).
Ühistul on laenu €3 694 (≈ €1 847 korteri kohta).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 12 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €41/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Ühistu haldab hooneid: Mere pst 1, Vana-Viru tn 15, Tallinn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 12 naaberühistuga (mediaan): maksed €1,02 · remondifond €41/m²
Samal tänaval: Mere pst
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Mere pst 1 (see ühistu) | – | 2 | – | – | – | €3 694 | 2025 |
| Mere pst 8 | 290 m | 73 | – | – | – | ei | 2025 |
| Mere pst 8a | 330 m | 16 | – | €4,71 | €134 | €32 024 | 2025 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Mere pst 1 (see ühistu) | – | 2 | – | – | – | €3 694 | 2025 |
| Aia tn 4 | 70 m | 21 | – | – | – | ei | 2024 |
| Aia tn 5b | 100 m | 11 | – | €1,21 | €41 | €30 022 | 2025 |
| Aia tn 10a | 120 m | 11 | – | – | – | ei | 2025 |
| Uus tn 2 | 130 m | 8 | – | €0,82 | €16 | ei | 2025 |
| Uus tn 7 | 180 m | 8 | €3,20 | €1,21 | €90 | ei | 2024 |
| Müürivahe tn 33 | 200 m | 12 | – | €0,45 | – | €85 081 | 2025 |
| Munga tn 8 | 200 m | 4 | – | – | – | €51 092 | 2025 |
| Müürivahe tn 31 | 200 m | 17 | – | €0,57 | €26 | ei | 2025 |
| Aia tn 11 | 210 m | 13 | – | – | – | ei | 2025 |
| Viru väljak 4 | 210 m | 8 | – | – | – | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | – | €0,82 | €33 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€3 694 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €1 847 korteri kohta
Järgmise 12 kuu põhiosa tagasimakse €3 694 ≈ €308 kuus (€154 korteri kohta, lisaks intress)
| Laenuandja | Jääk | Intress | Lõpp |
|---|---|---|---|
| – | €3 694 | – | – |
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Laenujääk | €3 694 | €3 694 | €3 694 | – | ≈ |
| Raha | €24 | €24 | €24 | €24 | ≈ |
| Reservkapital | €525 | €525 | €525 | €525 | ≈ |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kas Mere pst 1 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €3 694 (≈ €1 847 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kuidas Mere pst 1 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 12 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: remondifond €41/m².
Kui suur on Mere pst 1 korteriühistu ja kes seda haldab?
2 korterit, 2 hoonet. Registrikood 80085832; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.