Tartu linn, Uppsala tn 1 korteriühistu
1 korteriga ühistu. Uus laen 2025. aastal; ühistu maksed tõusid järsult: +882% (2025); väike reservkapital.
Uppsala tn 1 korteriühistu on 1 korteriga korteriühistu – Tartu linn, Tartu linn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €706 kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €27 132 (€140/m², ≈ €27 132 korteri kohta); 2022. aastal oli see €6 223 — piirkonna kõrgeim veerand. Ühistul on laenu €140 176 (≈ €140 176 korteri kohta). Liikmete maksed tõusid 2022–2025 12 215% (€1 484 → €182 758 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,25/m² kuus kulusid ja €9/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Uppsala tn 1, Tartu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (194 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Uus laen 2025. aastallaenujääk €140 176 — tavaliselt renoveerimiseks; tagasimakse on ühistu maksete sees
- Ühistu maksed tõusid järsult: +882% (2025)€18 615 (2024) → €182 758 (2025)
- Väike reservkapital€1 260 — alla ühe kuu kulude (€15 220)
✓ Tugevused
- Suur remondifond€140/m² — piirkonna kõrgeim veerand
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 10 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,25 · maksed €1,42 · remondifond €9/m² (siin €140)
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Uppsala tn 1 (see ühistu) | – | 1 | – | – | €140 | €140 176 | 2025 |
| Vallikraavi tn 14 | 140 m | 33 | €3,04 | €1,56 | €2 | ei | 2025 |
| Vallikraavi tn 16 | 140 m | 7 | €5,97 | €2,23 | – | ei | 2025 |
| Lossi tn 34 | 140 m | 5 | – | – | – | ei | 2025 |
| Vallikraavi tn 12 | 150 m | 29 | €2,56 | €0,95 | €11 | ei | 2025 |
| Pepleri tn 4 | 150 m | 6 | €5,23 | €1,38 | – | ei | 2025 |
| Pepleri tn 4a | 160 m | 12 | €2,69 | €1,34 | €3 | €17 425 | 2025 |
| Lossi tn 32 | 160 m | 14 | €3,00 | €0,99 | €25 | ei | 2025 |
| Lossi tn 21 | 170 m | 29 | – | €1,42 | – | ei | 2025 |
| Vallikraavi tn 18 | 170 m | 6 | €3,97 | €2,18 | €7 | €31 259 | 2025 |
| Tiigi tn 5 | 190 m | 14 | €3,46 | €2,66 | €61 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,25 | €1,42 | €9 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €27 132 = €140/m² ≈ €27 132 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€140 176 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €140 176 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €182 758 | €18 615 | €10 712 | €1 484 | ×123,2 |
| Remondikulud | €182 441 | €18 242 | €10 712 | €1 484 | ×122,9 |
| Remondifondi jääk | €27 132 | €10 281 | €17 302 | €6 223 | ×4,4 |
| Laenujääk | €140 176 | €0 | €0 | – | – |
| Raha | €25 576 | €4 126 | €11 596 | €6 334 | ×4,0 |
| Reservkapital | €1 260 | €120 | €120 | €120 | ×10,5 |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €182 635 | €18 242 | €10 730 | €1 493 | ×122,3 |
| Aasta tulem | €294 | €411 | −€17 | −€9 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
KÜ Uppsala 1 kanti Äriregistrisse 18.11.2019 seoses korteriomandite moodustamisega. Ühistu tegelik asutamiskoosolek toimus 03.09.2020, mil kinnitati KÜ põhikiri.
liikmeid 5 eraisikut + 1 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Uppsala tn 1 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €706 kuus; liikmete maksed kokku €182 758 aastas.
Kui suur on Uppsala tn 1 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €27 132 (€140/m², ≈ €27 132 korteri kohta). Aastal 2022 oli see €6 223. Võrreldes Kesklinna linnaosa, Vanalinna asum ühistutega: piirkonna kõrgeim veerand.
Kas Uppsala tn 1 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €140 176 (≈ €140 176 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Uppsala tn 1 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €1 484 ja 2025. aastal €182 758 — muutus +12 215%. Viimase aasta muutus: +882% vs 2024.
Kuidas Uppsala tn 1 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,25/m² kuus; remondifond €8,95/m² (siin €140/m²).
Kui suur on Uppsala tn 1 korteriühistu ja kes seda haldab?
1 korterit. Registrikood 80573023; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 194 m².