Tallinn, Asula põik 4 korteriühistu
20 korteriga ühistu. Remondifond kasvab igal aastal.
Asula põik 4 korteriühistu on 20 korteriga korteriühistu – Kesklinna linnaosa, Tallinn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €284 kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €6 299 ja see on kasvanud igal aastal alates 2022. aastast (€0). Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2023–2025 57% (€16 455 → €25 770 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,37/m² kuus kulusid ja €17/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Asula põik 4, Tallinn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Remondifond kasvab igal aastal€0 → €6 299 (2022–2025)
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 10 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,37 · maksed €1,06 · remondifond €17/m²
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Asula põik 4 (see ühistu) | – | 20 | – | – | – | ei | 2025 |
| Magdaleena tn 4 | 40 m | 10 | €4,09 | €2,10 | €2 | ei | 2025 |
| Asula tn 17a | 50 m | 74 | €3,35 | €0,61 | – | ei | 2025 |
| Asula tn 14 | 100 m | 17 | €2,61 | €0,99 | €17 | ei | 2025 |
| Magdaleena tn 3 | 120 m | 37 | – | €1,10 | €34 | ei | 2025 |
| Marta tn 12 | 130 m | 32 | €4,93 | €3,05 | €18 | ei | 2025 |
| Asula tn 12 | 150 m | 15 | – | €1,84 | – | ei | 2025 |
| Marta tn 6 | 160 m | 5 | – | €0,25 | – | €1 372 | 2025 |
| Pärnu mnt 106 | 160 m | 98 | €3,39 | €0,95 | €24 | ei | 2025 |
| Magdaleena tn 15 | 170 m | 15 | €2,90 | €1,01 | – | ei | 2025 |
| Marta tn 5 | 170 m | 8 | – | €8,09 | €9 | €129 773 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,37 | €1,06 | €17 |
Mille eest omanikud maksavad
Ühistu maksed liigiti 2025. aastal, nagu aruandes kirjas. „Keskmine korter" = summa ÷ 20 korterit ÷ 12; suurem korter maksab rohkem.
| Makse | Mida see katab | Aastas | Keskmine korter kuus | Eelmine aasta |
|---|---|---|---|---|
| Haldustasudraamatupidamine, juhatus, haldusfirma | raamatupidamine, juhatus, haldusfirma | €3 913 | €16 | €5 459 |
| Hooldustasudigapäevane hooldus ja väiksemad parandused | igapäevane hooldus ja väiksemad parandused | €8 647 | €36 | €8 208 |
| Heakorratasud | €12 925 | €54 | €11 549 | |
| Remonditasudkogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | kogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | −€512 | −€2 | €5 688 |
| Kindlustusmaksedhoone kindlustus | hoone kindlustus | €797 | €3 | €639 |
| Kokku | €25 770 | €107 |
Ühistu maksed aastas
Kõigi korterite maksed kokku, ilma kommunaalteenusteta.
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €6 299 ≈ €315 korteri kohta
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €25 770 | €31 543 | €16 455 | – | +57% |
| sh remondifondi maksed | −€512 | €5 688 | €147 | – | – |
| Remondifondi kogutud | €6 996 | €1 067 | €1 067 | – | ×6,6 |
| Remondikulud | €2 244 | €6 327 | €516 | – | ×4,3 |
| Remondifondi jääk | €6 299 | €2 229 | €920 | €0 | – |
| Raha | €7 680 | €3 615 | €2 060 | €0 | – |
| Reservkapital | €3 162 | €3 162 | €3 162 | €3 162 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €27 730 | €31 545 | €16 465 | – | +68% |
| Aasta tulem | €55 | €8 | €0 | – | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
2025. aastal teostati remont- ja hooldustöid 1446 eur eest. Remondifondi jääk aasta lõpus oli 6 299 €.
liikmeid 17 eraisikut + 3 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Asula põik 4 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €284 kuus; liikmete maksed kokku €25 770 aastas.
Kui suur on Asula põik 4 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €6 299. Aastal 2022 oli see €0.
Kas Asula põik 4 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Asula põik 4 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2023. aastal €16 455 ja 2025. aastal €25 770 — muutus +57%. Viimase aasta muutus: −18% vs 2024.
Kuidas Asula põik 4 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,37/m² kuus; remondifond €17/m².
Kui suur on Asula põik 4 korteriühistu ja kes seda haldab?
20 korterit. Registrikood 80619819; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.