Tallinn, Ristiku tn 38 korteriühistu
14 korteriga ühistu. Remondifond kasvab igal aastal.
Ristiku tn 38 korteriühistu on 14 korteriga korteriühistu – Põhja-Tallinna linnaosa, Tallinn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €39 kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €10 417 ja see on kasvanud igal aastal alates 2022. aastast (€5 450). Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 11% (€1 113 → €1 240 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 25 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,00/m² kuus kulusid ja €18/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Ristiku tn 38, Tallinn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Remondifond kasvab igal aastal€5 450 → €10 417 (2022–2025)
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 25 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,00 · maksed €1,30 · remondifond €18/m²
Samal tänaval: Ristiku tn
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ristiku tn 38 (see ühistu) | – | 14 | – | – | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 3 | 690 m | 17 | – | – | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 4 | 680 m | 11 | €4,06 | €1,46 | €2 | €27 456 | 2025 |
| Ristiku tn 5 | 670 m | 10 | €3,81 | €2,98 | €50 | ei | 2025 |
| Ristiku tn 6 | 560 m | 13 | €2,20 | €1,42 | – | €14 619 | 2025 |
| Ristiku tn 7 | 650 m | 12 | €2,63 | €2,11 | €80 | ei | 2025 |
| Ristiku tn 9 | 630 m | 12 | €2,64 | €1,55 | €10 | ei | 2025 |
| Ristiku tn 14 | 330 m | 8 | – | €2,63 | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 17 | 420 m | 47 | €2,28 | €1,98 | €17 | €68 980 | 2025 |
| Ristiku tn 18 | 280 m | 17 | – | €0,37 | €16 | ei | 2025 |
| Ristiku tn 21 | 370 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 22 | 230 m | 16 | – | – | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 27 | 300 m | 8 | €3,36 | €0,51 | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 30 | 100 m | 6 | €2,42 | €1,32 | €9 | ei | 2025 |
| Ristiku tn 32 | 70 m | 13 | €1,48 | €0,61 | – | ei | 2025 |
| Ristiku tn 33 | 240 m | 8 | €3,89 | €0,80 | €19 | €28 271 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €2,64 | €1,44 | €16 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ristiku tn 38 (see ühistu) | – | 14 | – | – | – | ei | 2025 |
| Õle tn 37 | 60 m | 12 | €3,25 | €2,20 | €33 | €16 030 | 2025 |
| Õle tn 39 | 60 m | 8 | €4,19 | €1,24 | €18 | €60 836 | 2025 |
| Õle tn 41 | 70 m | 7 | – | €1,27 | – | ei | 2025 |
| Õle tn 33 | 80 m | 7 | – | – | – | €3 860 | 2025 |
| Roo tn 32 | 80 m | 16 | – | – | – | ei | 2025 |
| Õle tn 38 | 90 m | 8 | – | €3,28 | €99 | ei | 2025 |
| Timuti tn 13 | 90 m | 8 | €3,49 | €1,28 | – | ei | 2024 |
| Õle tn 40 | 100 m | 11 | €3,00 | €0,38 | €2 | €24 004 | 2025 |
| Õle tn 30 | 100 m | 10 | €1,81 | €1,07 | €69 | ei | 2025 |
| Pebre tn 7 | 110 m | 17 | – | €0,59 | – | ei | 2024 |
| Naabrite mediaan | €3,25 | €1,26 | €33 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €10 417 ≈ €744 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €1 240 | €1 122 | €2 151 | €1 113 | +11% |
| Remondifondi jääk | €10 417 | €8 356 | €6 748 | €5 450 | +91% |
| Raha | €10 195 | €8 222 | €6 262 | €5 575 | +83% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €1 241 | €1 122 | €2 151 | €1 113 | +12% |
| Aasta tulem | €0 | €1 | €1 | €0 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
KÜ Ristiku 38, alustas tegevust korteriühistuna 2018 aastal. 2019 aastal moodustati juhatus ja avati pangakonto.
liikmeid 14 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Ristiku tn 38 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €39 kuus; liikmete maksed kokku €1 240 aastas.
Kui suur on Ristiku tn 38 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €10 417. Aastal 2022 oli see €5 450.
Kas Ristiku tn 38 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Ristiku tn 38 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €1 113 ja 2025. aastal €1 240 — muutus +11%. Viimase aasta muutus: +11% vs 2024.
Kuidas Ristiku tn 38 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 25 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,00/m² kuus; remondifond €18/m².
Kui suur on Ristiku tn 38 korteriühistu ja kes seda haldab?
14 korterit. Registrikood 80479146; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.