Pärnu linn, Papsaare küla, Humala korteriühistu
3 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Papsaare küla, Humala korteriühistu on 3 korteriga korteriühistu – Pärnu linn, Pärnu linn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €175 kuus.
Laenu ühistul ei ole.
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,00/m² kuus kulusid ja €10/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Humala, Pärnu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2024–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 10 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,00 · maksed €0,66 · remondifond €10/m²
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Humala (see ühistu) | – | 3 | – | – | – | ei | 2025 |
| Tulika tn 12 | 170 m | 26 | €2,59 | €0,79 | €9 | ei | 2025 |
| Madara tn 33 | 180 m | 14 | €3,00 | €0,50 | €13 | ei | 2024 |
| Kaevu tn 35 | 190 m | 59 | €4,02 | €1,64 | €4 | €130 154 | 2023 |
| Madara tn 29 | 220 m | 4 | €1,50 | €0,38 | – | ei | 2025 |
| Rohu tn 44 | 240 m | 141 | – | – | – | ei | 2025 |
| Tulika tn 14 | 270 m | 99 | €3,00 | €0,54 | €11 | €53 673 | 2025 |
| Kiige tn 7 | 270 m | 34 | €4,49 | €0,73 | €7 | ei | 2025 |
| Kuldse Kodu tn 5 | 300 m | 200 | €3,08 | €0,93 | €12 | ei | 2024 |
| Kirsi tn 38 | 300 m | 55 | €2,92 | €0,66 | €45 | ei | 2025 |
| Kaevu tn 27a | 310 m | 32 | €3,29 | €0,28 | €6 | €38 506 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,00 | €0,66 | €10 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | Muutus |
|---|
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Humala korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €175 kuus.
Kas Humala korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kuidas Humala korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,00/m² kuus; remondifond €9,75/m².
Kui suur on Humala korteriühistu ja kes seda haldab?
3 korterit. Registrikood 80640877; aruanded 2024–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.