Rae vald, Peetri alevik, Krati tee 1 korteriühistu
66 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Peetri alevik, Krati tee 1 korteriühistu on 66 korteriga korteriühistu – Peetri alevik, Rae.
Laenu ühistul ei ole.
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Krati tee 1, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2023–2024 (Äriregister), viimane 2024. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2024. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Samal tänaval: Krati tee
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Krati tee 1 (see ühistu) | – | 66 | – | – | – | ei | 2024 |
| Krati tee 3 | 50 m | 70 | – | – | – | ei | 2024 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Krati tee 1 (see ühistu) | – | 66 | – | – | – | ei | 2024 |
| Sinilille tee 2 | 120 m | 120 | €2,90 | €1,12 | €12 | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 1 | 210 m | 6 | €0,58 | €0,13 | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 3 | 250 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Reti tee 12 | 260 m | 12 | – | – | – | ei | 2025 |
| Allika tee 2 | 270 m | 8 | – | – | – | €50 | 2025 |
| Pihlaka tee 7 | 320 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 9 | 350 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Reti tee 9 | 360 m | 3 | – | – | – | €200 | 2025 |
| Naabrite mediaan | – | – | – |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2024. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2024 | 2023 | Muutus | |
|---|---|---|---|
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €4 | €62 | −94% |
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2024. aasta aruandest.
Korteriühistu eesmärgiks on Krati tee 1 elamu ühisosade ja selle juurde kuuluva maa ühine majandamine ning seoses sellega ühiste huvide esindamine, samuti ühistu liikmetele seoses eluruumi kasutamisega seotud teenuste osutamine ja vahendamine.
liikmeid 0 eraisikut + 1 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kas Krati tee 1 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2024. aasta lõpus laenu.
Kui suur on Krati tee 1 korteriühistu ja kes seda haldab?
66 korterit. Registrikood 80574034; aruanded 2023–2024 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.