Rae vald, Peetri alevik, Pihlaka tee 7 korteriühistu
6 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Peetri alevik, Pihlaka tee 7 korteriühistu on 6 korteriga korteriühistu – Peetri alevik, Rae. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €93 kuus.
Laenu ühistul ei ole.
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Pihlaka tee 7, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (913 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Samal tänaval: Pihlaka tee
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pihlaka tee 7 (see ühistu) | – | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 1 | 110 m | 6 | €0,58 | €0,13 | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 3 | 70 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 9 | 40 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | – | – | – |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Pihlaka tee 7 (see ühistu) | – | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Allika tee 2 | 200 m | 8 | – | – | – | €50 | 2025 |
| Sinilille tee 2 | 300 m | 120 | €2,90 | €1,12 | €12 | ei | 2025 |
| Krati tee 3 | 310 m | 70 | – | – | – | ei | 2024 |
| Krati tee 1 | 320 m | 66 | – | – | – | ei | 2024 |
| Vägeva tee 15 | 430 m | 7 | – | €0,09 | – | ei | 2025 |
| Vägeva tee 17 | 460 m | 15 | – | €6,38 | – | €39 018 | 2025 |
| Naabrite mediaan | – | €1,12 | – |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €0 | €557 | €0 | – | – |
| Remondifondi kogutud | €1 440 | €1 440 | €1 440 | – | ≈ |
| Remondikulud | €0 | €557 | €0 | – | – |
| Raha | €7 071 | €631 | €4 749 | €3 294 | +115% |
| Reservkapital | €900 | €900 | €900 | €900 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €0 | €557 | €0 | – | – |
| Aasta tulem | €126 | €85 | €0 | €1 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Korteriühistu Rae vald, Peetri alevik, Pihlaka tee 7 on Äriregistrisse kantud 12. jaanuaril 2018.a.
liikmeid 10 eraisikut + 1 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Pihlaka tee 7 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €93 kuus.
Kas Pihlaka tee 7 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kui suur on Pihlaka tee 7 korteriühistu ja kes seda haldab?
6 korterit. Registrikood 80496357; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 913 m².