Rae vald, Peetri alevik, Allika tee 2 korteriühistu
8 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Peetri alevik, Allika tee 2 korteriühistu on 8 korteriga korteriühistu – Peetri alevik, Rae. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €514 kuus.
Ühistul on laenu €50 (≈ €6 korteri kohta). Liikmete maksed langesid 2022–2025 14% (€64 005 → €54 826 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Allika tee 2, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Allika tee 2 (see ühistu) | – | 8 | – | – | – | €50 | 2025 |
| Pihlaka tee 3 | 190 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 1 | 190 m | 6 | €0,58 | €0,13 | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 7 | 200 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Pihlaka tee 9 | 220 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Krati tee 3 | 240 m | 70 | – | – | – | ei | 2024 |
| Krati tee 1 | 270 m | 66 | – | – | – | ei | 2024 |
| Sinilille tee 2 | 330 m | 120 | €2,90 | €1,12 | €12 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | – | – | – |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€50 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €6 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €54 826 | €50 515 | €50 264 | €64 005 | −14% |
| Laenujääk | €50 | €50 | €50 | – | ≈ |
| Raha | €1 612 | €192 | €835 | €1 906 | −15% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €55 872 | €51 109 | €51 285 | €62 432 | −11% |
| Aasta tulem | −€1 034 | −€588 | −€1 022 | €1 573 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Allika tee 2 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €514 kuus; liikmete maksed kokku €54 826 aastas.
Kas Allika tee 2 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €50 (≈ €6 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Allika tee 2 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €64 005 ja 2025. aastal €54 826 — muutus −14%. Viimase aasta muutus: +8,5% vs 2024.
Kui suur on Allika tee 2 korteriühistu ja kes seda haldab?
8 korterit. Registrikood 80565437; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.