Rae vald, Peetri alevik, Kungla põik 3 // Niinesaare tee 19 korteriühistu
17 korteriga ühistu. Ühistu maksed tõusid järsult: +134% (2025).
Peetri alevik, Kungla põik 3 // Niinesaare tee 19 korteriühistu on 17 korteriga korteriühistu – Peetri alevik, Rae (3 hoonet). 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €114 kuus; kulud kokku koos kommunaalidega olid €0,94/m² kuus (piirkonna madalaim veerand, Peetri alevik).
Remondifondis oli aasta lõpus €17 714 (€9/m², ≈ €1 042 korteri kohta); 2024. aastal oli see €21 304 — piirkonna tavapärases vahemikus. Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 233% (€3 888 → €12 936 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,08/m² kuus kulusid ja €3/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Ühistu haldab hooneid: Kungla põik 3, Niinesaare tee 19/1, Niinesaare tee 19/2, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (2 003 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Ühistu maksed tõusid järsult: +134% (2025)€5 528 (2024) → €12 936 (2025)
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 10 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,08 (siin €0,94) · maksed €0,93 (siin €0,54) · remondifond €3/m² (siin €9)
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kungla põik 3 (see ühistu) | – | 17 | €0,94 | €0,54 | €9 | ei | 2025 |
| Pajusaare tee 16 | 80 m | 14 | €0,50 | €0,20 | – | ei | 2025 |
| Niinesaare tee 17 | 90 m | 14 | €1,15 | €0,38 | €8 | ei | 2025 |
| Aruheina tee 1 | 250 m | 35 | €3,80 | €1,01 | – | ei | 2025 |
| Kopli tee 5 | 320 m | 33 | €3,01 | €0,89 | €2 | ei | 2024 |
| Kuldala tee 13 | 320 m | 68 | €3,78 | €0,82 | – | ei | 2025 |
| Kopli tee 3 | 330 m | 33 | €3,08 | €1,37 | €0 | ei | 2025 |
| Aruheina tee 3 | 340 m | 27 | €4,10 | €1,20 | – | ei | 2024 |
| Kopli tee 1 | 370 m | 33 | €3,08 | €0,96 | €4 | ei | 2025 |
| Kopli tee 20 | 380 m | 4 | €0,63 | €0,09 | – | ei | 2025 |
| Kuldala tee 11 | 380 m | 40 | €3,44 | €1,19 | – | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,08 | €0,93 | €3 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €17 714 = €8,84/m² ≈ €1 042 korteri kohta
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €12 936 | €5 528 | €5 568 | €3 888 | ×3,3 |
| sh remondifondi maksed | – | – | €323 | – | – |
| Remondifondi kogutud | – | – | €3 607 | – | – |
| Remondikulud | €7 911 | €2 263 | €986 | €981 | ×8,1 |
| Remondifondi jääk | €17 714 | €21 304 | – | – | −17% |
| Raha | €18 512 | €20 902 | €18 937 | €15 565 | +19% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €14 846 | €5 542 | €5 588 | €3 945 | ×3,8 |
| Aasta tulem | €1 235 | €50 | €16 | −€57 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Rae vald, Peetri alevik, Kungla põik 3 // Harju maakond, Rae vald, Peetri alevik, Niinesaare tee 19 korteriühistu (registrikood 80545966), mille täiendav nimi on Korteriühistu Niinesaare ridaelamud moodustati 2018.
liikmeid 29 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Kungla põik 3 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: kulud kokku €0,94/m² kuus koos kommunaalteenustega; tüüpiline korter maksis €114 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €0,54/m² kuus. Peetri alevik mediaan oli €3,08/m² kuus.
Kui suur on Kungla põik 3 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €17 714 (€8,84/m², ≈ €1 042 korteri kohta). Aastal 2024 oli see €21 304. Võrreldes Peetri alevik ühistutega: piirkonna tavapärases vahemikus.
Kas Kungla põik 3 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Kungla põik 3 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €3 888 ja 2025. aastal €12 936 — muutus +233%. Viimase aasta muutus: +134% vs 2024.
Kuidas Kungla põik 3 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,08/m² kuus (siin €0,94/m² kuus); remondifond €3,30/m² (siin €8,84/m²).
Kui suur on Kungla põik 3 korteriühistu ja kes seda haldab?
17 korterit, 3 hoonet. Registrikood 80545966; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 2 003 m².