Rae vald, Peetri alevik, Kaabli tn 17 korteriühistu
Ühistu maksed on stabiilsed.
Peetri alevik, Kaabli tn 17 korteriühistu on korteriühistu – Peetri alevik, Rae.
Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed langesid 2022–2025 4% (€2 025 → €1 950 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 7 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €2,72/m² kuus kulusid. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Kaabli tn 17, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Ühistu maksed on stabiilsedmuutus ±5% piires aastas, 2022–2025
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 7 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €2,72 · maksed €0,80
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Kaabli tn 17 (see ühistu) | – | – | – | – | – | ei | 2025 |
| Juhtme tn 23 | 90 m | 32 | €2,74 | €1,17 | – | €73 493 | 2025 |
| Juhtme tn 25 | 130 m | 31 | – | – | – | ei | 2025 |
| Juhtme tn 22 | 190 m | 24 | – | – | – | €51 910 | 2025 |
| Juhtme tn 27 | 210 m | 24 | – | – | – | ei | 2025 |
| Juhtme tn 24 | 220 m | 24 | €2,20 | €0,62 | – | ei | 2025 |
| Juhtme tn 26 | 270 m | 35 | €3,25 | €0,99 | €5 | ei | 2025 |
| Lüli tn 5 | 340 m | 12 | €2,70 | €0,53 | €5 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €2,72 | €0,80 | – |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €1 950 | €2 025 | €2 025 | €2 025 | −3,7% |
| Remondikulud | €600 | €600 | €600 | €696 | −14% |
| Raha | €3 983 | €2 950 | €2 926 | €1 976 | +102% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €1 142 | €1 176 | €1 069 | €1 072 | +6,5% |
| Aasta tulem | €808 | €849 | €956 | €953 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
a jääb kehtima liikmemaks 75 eurot boksi kohta aastas, mis kehtib iga-aastaselt, v.a kui üldkoosolek otsustab teistsuguse summa (vajalik jooksvateks kulutusteks ja heakorratöödeks).
liikmeid 24 eraisikut + 3 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Kaabli tn 17 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: liikmete maksed kokku €1 950 aastas.
Kas Kaabli tn 17 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Kaabli tn 17 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €2 025 ja 2025. aastal €1 950 — muutus −3,7%. Viimase aasta muutus: −3,7% vs 2024.
Kuidas Kaabli tn 17 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 7 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €2,72/m² kuus.
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.