Tartu linn, Ujula põik 1 korteriühistu
8 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Ujula põik 1 korteriühistu on 8 korteriga korteriühistu – Tartu linn, Tartu linn (2 hoonet). 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €261 kuus; ühistu maksed ilma kommunaalideta olid €0,48/m² kuus.
Ühistul on laenu €70 (≈ €9 korteri kohta). Liikmete maksed tõusid 2023–2025 188% (€899 → €2 591 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 11 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €2,06/m² kuus kulusid ja €5/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Ühistu haldab hooneid: Ujula põik 1, Ujula põik1 1-3;6, Tartu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2023–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (453 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 11 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €2,06 · maksed €1,08 (siin €0,48) · remondifond €5/m²
Samal tänaval: Ujula põik
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ujula põik 1 (see ühistu) | – | 8 | – | €0,48 | – | €70 | 2025 |
| Ujula põik 4 | 50 m | 24 | €2,69 | €1,05 | €2 | ei | 2025 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Ujula põik 1 (see ühistu) | – | 8 | – | €0,48 | – | €70 | 2025 |
| Ujula tn 49 | 40 m | 12 | – | €2,59 | – | ei | 2025 |
| Ujula tn 47 | 50 m | 14 | €4,85 | €2,50 | – | €96 239 | 2025 |
| Lubja tn 2a | 140 m | 10 | €1,39 | €0,56 | – | ei | 2025 |
| Lubjaahju tn 6 | 260 m | 9 | €2,27 | €1,18 | €5 | ei | 2025 |
| Staadioni tn 63 | 270 m | 19 | €1,68 | €0,58 | €4 | ei | 2025 |
| Meloni tn 33 | 270 m | 10 | – | €0,45 | – | ei | 2025 |
| Puiestee tn 6 | 280 m | 7 | €2,06 | €0,77 | – | ei | 2024 |
| Meloni tn 30 | 280 m | 12 | – | €5,67 | €5 | ei | 2025 |
| Ujula tn 68 | 290 m | 9 | €1,94 | €1,25 | €14 | ei | 2025 |
| Oa tn 41 | 310 m | 10 | €2,06 | €1,08 | – | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €2,06 | €1,13 | €5 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€70 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €9 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €2 591 | €2 849 | €899 | +188% |
| Laenujääk | €70 | €70 | €70 | ≈ |
| Raha | €396 | €313 | €724 | −45% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €449 | €1 171 | €20 | ×22,5 |
| Aasta tulem | €2 142 | €1 957 | €879 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Ujula põik 1 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €261 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €0,48/m² kuus.
Kas Ujula põik 1 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €70 (≈ €9 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Ujula põik 1 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2023. aastal €899 ja 2025. aastal €2 591 — muutus +188%. Viimase aasta muutus: −9,1% vs 2024.
Kuidas Ujula põik 1 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 11 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €2,06/m² kuus; remondifond €4,50/m².
Kui suur on Ujula põik 1 korteriühistu ja kes seda haldab?
8 korterit, 2 hoonet. Registrikood 80626653; aruanded 2023–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 453 m².