Viimsi vald, Pärnamäe küla, Lageda tee 11 korteriühistu
6 korteriga ühistu. Väike reservkapital; suur remondifond.
Pärnamäe küla, Lageda tee 11 korteriühistu on 6 korteriga korteriühistu – Pärnamäe küla, Viimsi. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €178 kuus; ühistu maksed ilma kommunaalideta olid €2,75/m² kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €4 753 (€12/m², ≈ €792 korteri kohta); 2024. aastal oli see €0 — piirkonna kõrgeim veerand. Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2023–2025 19% (€10 569 → €12 576 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 8 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €2,90/m² kuus kulusid ja €4/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Lageda tee 11, Viimsi. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2023–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (381 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Väike reservkapital€383 — alla ühe kuu kulude (€1 046)
✓ Tugevused
- Suur remondifond€12/m² — piirkonna kõrgeim veerand
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 8 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €2,90 · maksed €0,62 (siin €2,75) · remondifond €4/m² (siin €13)
Samal tänaval: Lageda tee
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Lageda tee 11 (see ühistu) | – | 6 | – | €2,75 | €13 | ei | 2025 |
| Lageda tee 13 | 50 m | 6 | – | €3,65 | €0 | €10 119 | 2025 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Lageda tee 11 (see ühistu) | – | 6 | – | €2,75 | €13 | ei | 2025 |
| Jõhvika tee 3 | 70 m | 4 | €2,23 | €0,15 | €5 | ei | 2024 |
| Jõhvika tee 4 | 70 m | 6 | €4,74 | €2,21 | – | €7 940 | 2025 |
| Jõhvika tee 5 | 90 m | 4 | €3,02 | €0,76 | €28 | ei | 2025 |
| Põllu tee 11 | 170 m | 6 | €2,59 | €0,35 | – | ei | 2025 |
| Põllu tee 9 | 210 m | 6 | €2,90 | €0,48 | – | ei | 2024 |
| Kirsiaia tee 5 | 220 m | 3 | €2,05 | €0,10 | – | ei | 2025 |
| Põllu tee 1a | 230 m | 4 | €3,33 | €1,02 | €3 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €2,90 | €0,48 | €5 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €4 753 = €12/m² ≈ €792 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €12 576 | €12 218 | €10 569 | +19% |
| Remondikulud | €0 | €12 299 | €10 579 | −100% |
| Remondifondi jääk | €4 753 | €0 | – | – |
| Raha | €4 699 | €3 138 | €5 073 | −7,4% |
| Reservkapital | €383 | €383 | €383 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €12 552 | €12 299 | €10 579 | +19% |
| Aasta tulem | €63 | −€71 | −€10 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Korteriühistu Lageda tee 11 asutati 28.07.2009 eesmärgiga ühtselt majandada Lageda tee 11 korteriomandite eseme osaks olevaid ehitisi ja maatüki mõttelisi osi ning esindada korteriühistu liikmete ühiseid huve.
liikmeid 6 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Lageda tee 11 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €178 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €2,75/m² kuus.
Kui suur on Lageda tee 11 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €4 753 (€12/m², ≈ €792 korteri kohta). Aastal 2024 oli see €0. Võrreldes Viimsi vald ühistutega: piirkonna kõrgeim veerand.
Kas Lageda tee 11 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Lageda tee 11 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2023. aastal €10 569 ja 2025. aastal €12 576 — muutus +19%. Viimase aasta muutus: ≈ vs 2024.
Kuidas Lageda tee 11 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 8 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €2,90/m² kuus; remondifond €4,05/m² (siin €12/m²).
Kui suur on Lageda tee 11 korteriühistu ja kes seda haldab?
6 korterit. Registrikood 80291218; aruanded 2023–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 381 m².