Tartu linn, Nigula tn 2 korteriühistu
5 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Nigula tn 2 korteriühistu on 5 korteriga korteriühistu – Tartu linn, Tartu linn.
Laenu ühistul ei ole.
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,51/m² kuus kulusid ja €10/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Nigula tn 2, Tartu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2024 (Äriregister), viimane 2024. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2024. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (129 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 10 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,51 · maksed €2,34 · remondifond €10/m²
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Nigula tn 2 (see ühistu) | – | 5 | – | – | – | ei | 2024 |
| Alevi tn 3a | 90 m | 13 | €3,64 | €2,22 | €14 | ei | 2025 |
| Võru tn 132 | 140 m | 9 | – | €6,36 | – | €117 791 | 2025 |
| Sõbra tn 12 | 160 m | 4 | – | – | – | ei | 2024 |
| Sõbra tn 6 | 160 m | 6 | €2,08 | €1,21 | €8 | ei | 2025 |
| Sõbra tn 4 | 160 m | 14 | €4,13 | €2,42 | €2 | €113 652 | 2025 |
| Sõbra tn 1a | 170 m | 17 | €3,51 | €2,59 | €57 | €58 238 | 2025 |
| Kesk tn 48 | 190 m | 6 | – | – | – | ei | 2025 |
| Võru tn 65a | 230 m | 11 | – | €2,26 | – | ei | 2025 |
| Võru tn 120 | 260 m | 15 | €2,77 | €1,75 | €7 | ei | 2025 |
| Vaba tn 12 | 270 m | 8 | – | €2,41 | €11 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,51 | €2,34 | €10 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2024. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2024 | |
|---|---|
| Raha | €1 611 |
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2024. aasta aruandest.
koristasime aeda vanast prügist ning istutasime uue heki aia äärde. Ostsime uue moodulaia mille vahetame vana puitaia vastu, mis on ära lagunenud.
liikmeid 1 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kas Nigula tn 2 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2024. aasta lõpus laenu.
Kuidas Nigula tn 2 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 10 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,51/m² kuus; remondifond €9,55/m².
Kui suur on Nigula tn 2 korteriühistu ja kes seda haldab?
5 korterit. Registrikood 80169983; aruanded 2024 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 129 m².