Seadused ja lepingud
Mis on riigilõiv kinnisvara ostmisel?
Kinnisvara ostul tasutakse riigilõiv uue omaniku kande eest kinnistusraamatusse; suurus sõltub tehinguväärtusest. Lähisugulase ja abikaasa vastu tehtava kande eest on lõiv väiksem.
Riigilõivu suurus määratakse tehinguväärtuse järgi või kindla summana (RLS § 74). Uue omaniku kande eest tasutakse täismäär (RLS § 76 lg 1).
Soodustused
- Kui omandaja on omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane, on riigilõiv 50% täismäärast (RLS § 76 lg 2).
- Kui omandaja on omaniku õde või vend või nende alaneja sugulane, on lõiv 75% täismäärast (RLS § 76 lg 3).
Mis on tehinguväärtus
Tehinguväärtus määratakse kinnistamise alusdokumendi järgi, kohustusi (nt hüpoteeki) maha ei arvata (RLS § 347 lg 1, RLS § 347 lg 2). Täpse summa ütleb sulle notar: ta peab riigilõivu suuruse teatavaks tegema (NotTS § 39 lg 2).
Kellele ja kuidas
Riigilõiv kuulub tasumisele kinnistusraamatu osakonnale kande tegemiseks ja notar edastab kande avalduse. Kui pooled ei lepi teisiti, kannab kande kulud ostja — vaata ostu juhendit ja notari tasu juhendit.
Korduma kippuvad küsimused
Kui suur on riigilõiv, kui ostan korteri 100 000 euroga?
Täismäär sõltub riigilõivuseaduse lisa 2 tabelist tehinguväärtuse järgi. Täpse summa teatab sulle notar (NotTS § 39 lg 2); seda tabelit siin ei kopeerita.
Kas vanematelt korteri ostes on riigilõiv väiksem?
Jah. Kui omandaja on omaniku alaneja või üleneja sugulane, abikaasa või registreeritud elukaaslane, on lõiv 50% täismäärast (RLS § 76 lg 2).
Üldine teave, mitte õigus-, maksu- ega finantsnõu. Hinnad ja määrad võivad muutuda — kontrolli alati ametlikust allikast.