Harku vald, Rannamõisa küla, Andruse põik 4 korteriühistu
12 korteriga ühistu. Suur remondifond.
Rannamõisa küla, Andruse põik 4 korteriühistu on 12 korteriga korteriühistu – Rannamõisa küla, Harku. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €323 kuus; kulud kokku koos kommunaalidega olid €3,36/m² kuus (piirkonna tavapärases vahemikus, Harku vald).
Remondifondis oli aasta lõpus €16 395 (€15/m², ≈ €1 366 korteri kohta); 2022. aastal oli see €7 733 — piirkonna kõrgeim veerand. Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 11% (€9 101 → €10 142 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 5 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €2,64/m² kuus kulusid ja €11/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Andruse põik 4, Harku. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (1 124 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Suur remondifond€15/m² — piirkonna kõrgeim veerand
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 5 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €2,64 (siin €3,36) · maksed €0,91 (siin €0,75) · remondifond €11/m² (siin €15)
Samal tänaval: Andruse põik
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Andruse põik 4 (see ühistu) | – | 12 | €3,36 | €0,75 | €15 | ei | 2025 |
| Andruse põik 1 | 80 m | 18 | €2,61 | €0,76 | €14 | ei | 2025 |
| Andruse põik 2 | 60 m | 18 | €2,66 | €1,13 | €8 | ei | 2025 |
| Andruse põik 3 | 60 m | 18 | €3,17 | €0,91 | €5 | €9 277 | 2025 |
| Naabrite mediaan | €2,66 | €0,91 | €8 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Andruse põik 4 (see ühistu) | – | 12 | €3,36 | €0,75 | €15 | ei | 2025 |
| Juku põik 6 | 60 m | 10 | – | €2,01 | – | €26 010 | 2025 |
| Juku põik 4 | 80 m | 8 | €1,76 | €0,13 | €14 | ei | 2025 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €16 395 = €15/m² ≈ €1 366 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €10 142 | €10 291 | €14 783 | €9 101 | +11% |
| Remondikulud | €274 | €1 351 | €7 473 | €2 686 | −90% |
| Remondifondi jääk | €16 395 | €10 550 | €5 780 | €7 733 | +112% |
| Raha | €10 807 | €9 467 | €2 973 | €5 208 | +108% |
| Reservkapital | €3 591 | €3 591 | €3 591 | €3 591 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €10 134 | €10 485 | €14 735 | €9 075 | +12% |
| Aasta tulem | €8 | −€194 | €48 | €26 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Harku vald, Rannamõisa küla, Andruse põik 4 korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille kaudu korteriomanikud teostavad oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi.
liikmeid 12 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Andruse põik 4 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: kulud kokku €3,36/m² kuus koos kommunaalteenustega; tüüpiline korter maksis €323 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €0,75/m² kuus. Harku vald mediaan oli €2,90/m² kuus.
Kui suur on Andruse põik 4 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €16 395 (€15/m², ≈ €1 366 korteri kohta). Aastal 2022 oli see €7 733. Võrreldes Harku vald ühistutega: piirkonna kõrgeim veerand.
Kas Andruse põik 4 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Andruse põik 4 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €9 101 ja 2025. aastal €10 142 — muutus +11%. Viimase aasta muutus: ≈ vs 2024.
Kuidas Andruse põik 4 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 5 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €2,64/m² kuus (siin €3,36/m² kuus); remondifond €11/m² (siin €15/m²).
Kui suur on Andruse põik 4 korteriühistu ja kes seda haldab?
12 korterit. Registrikood 80277690; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 1 124 m².