Harku vald, Vääna küla, Tiigi tee 8 korteriühistu
12 korteriga ühistu. Remondifond kasvab igal aastal; laenujääk väheneb; suur remondifond.
Vääna küla, Tiigi tee 8 korteriühistu on 12 korteriga korteriühistu – Vääna küla, Harku. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €178 kuus; kulud kokku koos kommunaalidega olid €3,18/m² kuus (piirkonna tavapärases vahemikus, Harku vald).
Remondifondis oli aasta lõpus €17 098 (€25/m², ≈ €1 425 korteri kohta) ja see on kasvanud igal aastal alates 2022. aastast (€14 282) — piirkonna kõrgeim veerand. Ühistul on laenu €106 230 (≈ €8 853 korteri kohta), viimane makse 2036. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 33% (€8 230 → €10 953 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 5 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €2,52/m² kuus kulusid ja €3/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Tiigi tee 8, Harku. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (681 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Remondifond kasvab igal aastal€14 282 → €17 098 (2022–2025)
- Laenujääk väheneb€125 228 → €106 230 (2022–2025)
- Suur remondifond€25/m² — piirkonna kõrgeim veerand
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 5 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €2,52 (siin €3,18) · maksed €0,50 (siin €1,34) · remondifond €3/m² (siin €25)
Samal tänaval: Tiigi tee
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tiigi tee 8 (see ühistu) | – | 12 | €3,18 | €1,34 | €25 | €106 230 | 2025 |
| Tiigi tee 4 | 110 m | 12 | €3,61 | €2,46 | €0 | ei | 2025 |
| Tiigi tee 6 | 60 m | 12 | €3,35 | €0,91 | €26 | €124 800 | 2025 |
| Tiigi tee 7 | 80 m | 8 | €1,94 | €0,50 | €73 | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,35 | €0,91 | €26 |
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Tiigi tee 8 (see ühistu) | – | 12 | €3,18 | €1,34 | €25 | €106 230 | 2025 |
| Sepikoja tee 1 | 120 m | 9 | €2,31 | €0,16 | €3 | ei | 2025 |
| Sepikoja tee 2 | 220 m | 10 | €2,52 | €0,07 | €2 | ei | 2025 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €17 098 = €25/m² ≈ €1 425 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€106 230 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €8 853 korteri kohta
Järgmise 12 kuu põhiosa tagasimakse €7 596 ≈ €633 kuus (€53 korteri kohta, lisaks intress)
| Laenuandja | Jääk | Intress | Lõpp |
|---|---|---|---|
| – | €106 230 | Euribor + 6,00% | 2036-08 |
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €10 953 | €12 503 | €10 972 | €8 230 | +33% |
| Remondikulud | – | – | €0 | €1 829 | −100% |
| Remondifondi jääk | €17 098 | €16 722 | €15 571 | €14 282 | +20% |
| Laenujääk | €106 230 | €113 274 | €119 316 | €125 228 | −15% |
| Raha | €18 383 | €18 131 | €17 091 | €16 446 | +12% |
| Reservkapital | €681 | €681 | €681 | €681 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €4 665 | €4 411 | €3 081 | €3 631 | +28% |
| Aasta tulem | €303 | €328 | €35 | €6 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Remondifondi jääk aasta lõpus oli 17 098 €.
liikmeid 12 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Tiigi tee 8 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: kulud kokku €3,18/m² kuus koos kommunaalteenustega; tüüpiline korter maksis €178 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €1,34/m² kuus. Harku vald mediaan oli €2,90/m² kuus.
Kui suur on Tiigi tee 8 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €17 098 (€25/m², ≈ €1 425 korteri kohta). Aastal 2022 oli see €14 282. Võrreldes Harku vald ühistutega: piirkonna kõrgeim veerand.
Kas Tiigi tee 8 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €106 230 (≈ €8 853 korteri kohta), Euribor, viimane makse 2036. Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Tiigi tee 8 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €8 230 ja 2025. aastal €10 953 — muutus +33%. Viimase aasta muutus: −12% vs 2024.
Kuidas Tiigi tee 8 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 5 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €2,52/m² kuus (siin €3,18/m² kuus); remondifond €3,10/m² (siin €25/m²).
Kui suur on Tiigi tee 8 korteriühistu ja kes seda haldab?
12 korterit. Registrikood 80272209; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 681 m².