Kiili vald, Lähtse küla, Vana-Altoa tee 6 korteriühistu
5 korteriga ühistu. Ühistu maksed tõusid järsult: +125% (2025); väike reservkapital.
Lähtse küla, Vana-Altoa tee 6 korteriühistu on 5 korteriga korteriühistu aadressil Vana Altoa Tee 6, Kiili. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €228 kuus; ühistu maksed ilma kommunaalideta olid €3,35/m² kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €1 929 (€5/m², ≈ €386 korteri kohta); 2024. aastal oli see €1 143. Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2024–2025 125% (€7 437 → €16 763 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Vana Altoa Tee 6, Kiili. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2024–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (417 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Ühistu maksed tõusid järsult: +125% (2025)€7 437 (2024) → €16 763 (2025)
- Väike reservkapital€1 284 — alla ühe kuu kulude (€1 303)
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €1 929 = €4,63/m² ≈ €386 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | Muutus | |
|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €16 763 | €7 437 | +125% |
| Remondikulud | €0 | €340 | −100% |
| Remondifondi jääk | €1 929 | €1 143 | +69% |
| Raha | €2 816 | €3 707 | −24% |
| Reservkapital | €1 284 | €1 425 | −9,9% |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €15 637 | €8 278 | +89% |
| Aasta tulem | €1 148 | €3 568 | – |
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Remondifondi jääk aasta lõpus oli 1 929 €.
liikmeid 5 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Vana Altoa Tee 6 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €228 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €3,35/m² kuus.
Kui suur on Vana Altoa Tee 6 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €1 929 (€4,63/m², ≈ €386 korteri kohta). Aastal 2024 oli see €1 143.
Kas Vana Altoa Tee 6 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Vana Altoa Tee 6 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2024. aastal €7 437 ja 2025. aastal €16 763 — muutus +125%. Viimase aasta muutus: +125% vs 2024.
Kui suur on Vana Altoa Tee 6 korteriühistu ja kes seda haldab?
5 korterit. Registrikood 80631002; aruanded 2024–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 417 m².