Jõelähtme vald, Loo alevik, Loopargi tee 2 korteriühistu
23 korteriga ühistu. Uus laen 2025. aastal; ühistu maksed tõusid järsult: +4 968% (2025); väike reservkapital.
Loo alevik, Loopargi tee 2 korteriühistu on 23 korteriga korteriühistu – Jõelähtme vald. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €261 kuus.
Ühistul on laenu €188 046 (≈ €8 176 korteri kohta), viimane makse 2054. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 998% (€19 722 → €216 617 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Loopargi tee 2, Jõelähtme vald. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (1 141 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Uus laen 2025. aastallaenujääk €188 046 — tavaliselt renoveerimiseks; tagasimakse on ühistu maksete sees
- Ühistu maksed tõusid järsult: +4 968% (2025)€4 274 (2024) → €216 617 (2025)
- Väike reservkapital€3 000 — alla ühe kuu kulude (€17 715)
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€188 046 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €8 176 korteri kohta
Järgmise 12 kuu põhiosa tagasimakse €2 838 ≈ €237 kuus (€10 korteri kohta, lisaks intress)
| Laenuandja | Jääk | Intress | Lõpp |
|---|---|---|---|
| – | €188 046 | 5,24% | 2054-10 |
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €216 617 | €4 274 | €6 126 | €19 722 | ×11,0 |
| Remondifondi kogutud | €9 179 | €3 441 | €3 441 | – | +167% |
| Remondikulud | €210 104 | €1 243 | €3 663 | €17 083 | ×12,3 |
| Laenujääk | €188 046 | €0 | €0 | – | – |
| Raha | €10 556 | €17 651 | €10 697 | €6 922 | +52% |
| Reservkapital | €3 000 | €852 | €852 | €852 | ×3,5 |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €212 579 | €3 025 | €4 836 | €18 862 | ×11,3 |
| Aasta tulem | €354 | €1 612 | €1 535 | €1 022 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Rida „sh remondifondi maksed" on peidetud: aruandest loetud summa kattus remondikuludega.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Koostöös arendajaga renoveeriti maja fassaad, loodi loodavate ja olemasolevatele korteritele parkimiskohad, ehitati uus katus ning tehti ettevalmistused minemaks üle korteripõhisele elektriarvestamisele.
liikmeid 14 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Loopargi tee 2 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €261 kuus; liikmete maksed kokku €216 617 aastas.
Kas Loopargi tee 2 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €188 046 (≈ €8 176 korteri kohta), intress 5,24%, viimane makse 2054. Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Loopargi tee 2 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €19 722 ja 2025. aastal €216 617 — muutus +998%. Viimase aasta muutus: +4 968% vs 2024.
Kui suur on Loopargi tee 2 korteriühistu ja kes seda haldab?
23 korterit. Registrikood 80404734; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 1 141 m².