Rapla vald, Rapla linn, Võsa tn 18 korteriühistu
18 korteriga ühistu. Ühistu maksed tõusid järsult: +382% (2025); väike reservkapital; laenujääk väheneb.
Rapla linn, Võsa tn 18 korteriühistu on 18 korteriga korteriühistu – Rapla. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €169 kuus; kulud kokku koos kommunaalidega olid €3,84/m² kuus.
Ühistul on laenu €142 320 (≈ €7 907 korteri kohta). Liikmete maksed tõusid 2022–2025 607% (€1 358 → €9 600 aastas).
Juhatuse tegevusaruandes on märgitud: KredEx/tervikrenoveerimise projekt. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Võsa tn 18, Rapla. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (773 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Ühistu maksed tõusid järsult: +382% (2025)€1 992 (2024) → €9 600 (2025)
- Väike reservkapital€639 — alla ühe kuu kulude (€795)
✓ Tugevused
- Laenujääk väheneb€164 398 → €142 320 (2022–2025)
Märked on võetud ühistu tegevusaruandest.
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€142 320 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €7 907 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €9 600 | €1 992 | €1 358 | €1 358 | ×7,1 |
| Remondikulud | €7 316 | €171 | €0 | – | – |
| Laenujääk | €142 320 | €150 463 | €157 427 | €164 398 | −13% |
| Raha | €1 029 | €4 998 | €30 | €1 435 | −28% |
| Reservkapital | €639 | €639 | €639 | €639 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €9 539 | €2 104 | €1 861 | €1 669 | ×5,7 |
| Aasta tulem | €61 | −€112 | −€503 | −€311 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Aruandes märgitud tähelepanekud: KredEx/tervikrenoveerimise projekt.
liikmeid 17 eraisikut + 1 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Võsa tn 18 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: kulud kokku €3,84/m² kuus koos kommunaalteenustega; tüüpiline korter maksis €169 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €1,04/m² kuus.
Kas Võsa tn 18 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €142 320 (≈ €7 907 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Võsa tn 18 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €1 358 ja 2025. aastal €9 600 — muutus +607%. Viimase aasta muutus: +382% vs 2024.
Kui suur on Võsa tn 18 korteriühistu ja kes seda haldab?
18 korterit. Registrikood 80148194; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 773 m².