Pärnu linn, Papsaare küla, Kambi tee 8 korteriühistu
22 korteriga ühistu. Remondifond on vähenenud.
Papsaare küla, Kambi tee 8 korteriühistu on 22 korteriga korteriühistu – Papsaare küla, Pärnu linn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €48 kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €0; 2022. aastal oli see €253. Ühistul on laenu €100 (≈ €5 korteri kohta). Liikmete maksed langesid 2022–2025 44% (€3 652 → €2 032 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Kambi tee 8, Pärnu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Remondifond on vähenenud€253 (2022) → €0 (2025), samal ajal remonditi €305 eest
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Samal tänaval ega 500 m raadiuses teisi aruandega korteriühistuid ei ole.
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €0 ≈ €0 korteri kohta
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€100 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €5 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €2 032 | €3 491 | €1 255 | €3 652 | −44% |
| Remondikulud | €30 | €250 | €25 | €2 712 | −99% |
| Remondifondi jääk | €0 | €253 | €253 | €253 | −100% |
| Laenujääk | €100 | €100 | €100 | – | ≈ |
| Raha | €1 137 | €116 | €731 | €1 255 | −9,4% |
| Reservkapital | €284 | €284 | €284 | €284 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €2 434 | €2 054 | €1 645 | €3 157 | −23% |
| Aasta tulem | −€402 | €1 437 | −€390 | €495 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Aruandeaastal teostati remonditöid 30 € eest.
liikmeid 0 eraisikut + 16 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Kambi tee 8 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €48 kuus; liikmete maksed kokku €2 032 aastas.
Kui suur on Kambi tee 8 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €0. Aastal 2022 oli see €253.
Kas Kambi tee 8 korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €100 (≈ €5 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Kambi tee 8 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €3 652 ja 2025. aastal €2 032 — muutus −44%. Viimase aasta muutus: −42% vs 2024.
Kui suur on Kambi tee 8 korteriühistu ja kes seda haldab?
22 korterit. Registrikood 80599554; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.