Rae vald, Järveküla, Hansa tee 10 korteriühistu
17 korteriga ühistu. Aruannetes ei ole silmatorkavaid muutusi.
Järveküla, Hansa tee 10 korteriühistu on 17 korteriga korteriühistu – Järveküla, Rae. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €183 kuus; kulud kokku koos kommunaalidega olid €3,59/m² kuus (piirkonna kõrgeim veerand, Järveküla).
Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 27% (€11 231 → €14 224 aastas).
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 4 aruandega korteriühistut; nende mediaan on €3,44/m² kuus kulusid ja €6/m² remondifondi. Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Hansa tee 10, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (967 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Võrdlus 4 naaberühistuga (mediaan): kulud kokku €3,44 (siin €3,59) · maksed €1,12 (siin €1,23) · remondifond €6/m²
Samal tänaval: Hansa tee
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Hansa tee 10 (see ühistu) | – | 17 | €3,59 | €1,23 | – | ei | 2025 |
| Hansa tee 1 | 80 m | 17 | €3,35 | €1,09 | €6 | ei | 2025 |
| Hansa tee 2 | 160 m | 18 | €3,46 | €0,89 | €9 | ei | 2025 |
| Hansa tee 4 | 120 m | 18 | €3,86 | €1,34 | €3 | ei | 2025 |
| Hansa tee 8 | 60 m | 17 | €3,41 | €1,15 | – | ei | 2025 |
| Naabrite mediaan | €3,44 | €1,12 | €6 |
Mille eest omanikud maksavad
Ühistu maksed liigiti 2025. aastal, nagu aruandes kirjas. „Keskmine korter" = summa ÷ 17 korterit ÷ 12; suurem korter maksab rohkem.
| Makse | Mida see katab | Aastas | €/m² kuus | Keskmine korter kuus | Eelmine aasta |
|---|---|---|---|---|---|
| Hooldustasudigapäevane hooldus ja väiksemad parandused | igapäevane hooldus ja väiksemad parandused | €3 539 | €0,31 | €17 | €6 355 |
| Heakorratasud | €5 915 | €0,51 | €29 | €4 948 | |
| Haldustasudraamatupidamine, juhatus, haldusfirma | raamatupidamine, juhatus, haldusfirma | €3 592 | €0,31 | €18 | €3 354 |
| Remonditasudkogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | kogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | €646 | €0,06 | €3 | €738 |
| Kindlustushoone kindlustus | hoone kindlustus | €532 | €0,05 | €3 | €794 |
| Kokku | €14 224 | €1,23 | €70 |
Võrdlus: Järveküla
Roheline riba = pooled piirkonna ühistud (2025), kriips = mediaan, punkt = see ühistu.
Ühistu maksed aastas
Kõigi korterite maksed kokku, ilma kommunaalteenusteta.
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €14 224 | €16 189 | €12 027 | €11 231 | +27% |
| sh remondifondi maksed | €646 | €738 | €344 | – | +88% |
| Remondikulud | €14 226 | €16 191 | €12 021 | €11 164 | +27% |
| Raha | €10 131 | €7 590 | €2 039 | €3 619 | +180% |
| Reservkapital | €1 450 | €1 450 | €1 450 | €1 450 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €14 236 | €16 203 | €12 034 | €11 177 | +27% |
| Aasta tulem | −€12 | −€14 | −€7 | €54 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Aruandeaastal teostati remonditöid 14 226 € eest.
liikmeid 16 eraisikut + 1 juriidilist isikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Hansa tee 10 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: kulud kokku €3,59/m² kuus koos kommunaalteenustega; tüüpiline korter maksis €183 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €1,23/m² kuus. Järveküla mediaan oli €1,62/m² kuus.
Kas Hansa tee 10 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Hansa tee 10 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €11 231 ja 2025. aastal €14 224 — muutus +27%. Viimase aasta muutus: −12% vs 2024.
Kuidas Hansa tee 10 korteriühistu võrdleb naabermajadega?
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel on 4 aruandega korteriühistut. Nende mediaan: kulud kokku €3,44/m² kuus (siin €3,59/m² kuus); remondifond €6,30/m².
Kui suur on Hansa tee 10 korteriühistu ja kes seda haldab?
17 korterit. Registrikood 80574301; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 967 m².