Pärnu linn, Papsaare küla, Liivaku korteriühistu
12 korteriga ühistu. Remondifond kasvab igal aastal; laenujääk väheneb.
Papsaare küla, Liivaku korteriühistu on 12 korteriga korteriühistu – Papsaare küla, Pärnu linn. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €56 kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €7 436 ja see on kasvanud igal aastal alates 2022. aastast (€4 473). Ühistul on laenu €10 234 (≈ €853 korteri kohta). Liikmete maksed tõusid 2022–2025 6% (€4 137 → €4 401 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Liivaku, Pärnu linn. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² puudub, sest korterite pind on teadmata; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
✓ Tugevused
- Remondifond kasvab igal aastal€4 473 → €7 436 (2022–2025)
- Laenujääk väheneb€14 829 → €10 234 (2022–2025)
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Lähedal (kuni 500 m)
| Ühistu | Kaugus | Korterid | Kulud kokku €/m²/kuu | Ühistu maksed €/m²/kuu | Remondifondi jääk €/m² | Laenujääk | Aasta |
|---|---|---|---|---|---|---|---|
| Liivaku (see ühistu) | – | 12 | – | – | – | €10 234 | 2025 |
| Tilga tee 1 | 110 m | 7 | €2,25 | €0,36 | €18 | ei | 2025 |
| Mesiheina tee 6 | 490 m | 21 | €2,62 | €0,55 | €1 | ei | 2025 |
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €7 436 ≈ €620 korteri kohta
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
€10 234 laenujääk 2025. aasta lõpus ≈ €853 korteri kohta
Laenujääk aasta lõpus
Madalamad tulbad = laenu makstakse tagasi.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €4 401 | €4 014 | €5 434 | €4 137 | +6,4% |
| Remondifondi kogutud | €1 218 | €1 041 | €792 | – | +54% |
| Remondikulud | €1 569 | €1 529 | €2 311 | €1 426 | +10% |
| Remondifondi jääk | €7 436 | €6 010 | €4 585 | €4 473 | +66% |
| Laenujääk | €10 234 | €11 803 | €13 332 | €14 829 | −31% |
| Raha | €9 104 | €7 299 | €3 475 | €5 441 | +67% |
| Reservkapital | €1 623 | €1 623 | €1 623 | €1 623 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €3 513 | €3 855 | €5 691 | €3 751 | −6,3% |
| Aasta tulem | €804 | €216 | −€490 | €9 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Sissejuhatus KÜ Liivaku on EV seaduste kohaselt asutatud ning tegutsev ühistu. Korteriühistu on korteriomanike mittetulunduslik ühing, mille põhitegevuseks on elamu haldamine ja hooldamine.
liikmeid 12 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Liivaku korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €56 kuus; liikmete maksed kokku €4 401 aastas.
Kui suur on Liivaku korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €7 436. Aastal 2022 oli see €4 473.
Kas Liivaku korteriühistul on laenu?
Jah. Laenujääk 2025. aasta lõpus oli €10 234 (≈ €853 korteri kohta). Laen jääb korteri müümisel majja ja tagasimakse on igakuiste maksete sees.
Kas Liivaku korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €4 137 ja 2025. aastal €4 401 — muutus +6,4%. Viimase aasta muutus: +9,6% vs 2024.
Kui suur on Liivaku korteriühistu ja kes seda haldab?
12 korterit. Registrikood 80260011; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. €/m² ei ole näidatud: korterite pind ehitisregistris puudub, on ebatäielik või jaguneb mitme ühistu vahel.