Rae vald, Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistu
9 korteriga ühistu. Väike reservkapital; suur remondifond.
Järveküla, Männimetsa tee 1 korteriühistu on 9 korteriga korteriühistu – Järveküla, Rae. 2025. a majandusaasta aruande järgi tüüpiline korter maksis ühistule €114 kuus; ühistu maksed ilma kommunaalideta olid €0,95/m² kuus.
Remondifondis oli aasta lõpus €15 831 (€42/m², ≈ €1 759 korteri kohta); 2024. aastal oli see €11 228 — piirkonna kõrgeim veerand. Laenu ühistul ei ole. Liikmete maksed tõusid 2022–2025 17% (€3 710 → €4 343 aastas).
Allikas: ühistu majandusaasta aruanded (Äriregister), korterite pind ehitisregistrist.
Hoone: Männimetsa tee 1, Rae. Andmed: ühistu majandusaasta aruanded 2022–2025 (Äriregister), viimane 2025. aasta kohta.
Kõik numbrid: ühistu 2025. a majandusaasta aruanne; €/m² = korterite pinna (381 m², ehitisregister) kohta; „kuus" = aastasumma ÷ 12.
Nii palju maksab korteriomanik ühistule kuus kokku, sh tavaliselt küte, vesi ja elekter.
Ühistu enda maksed ilma kommunaalteenusteta: hooldus, haldus, remondifond, laen.
Raha, mis on kogutud tulevasteks remontideks. Suurem jääk = väiksem oht ootamatuks lisamakseks.
Ühistu ühine laen (tavaliselt renoveerimiseks). Tagasimakse sisaldub igakuistes maksetes.
! Tasub jälgida
- Väike reservkapital€236 — alla ühe kuu kulude (€353)
✓ Tugevused
- Suur remondifond€42/m² — piirkonna kõrgeim veerand
Asukoht ja naaberühistud
Samal tänaval ja kuni 500 m kaugusel asuvad korteriühistud, igaühe viimase aruande järgi. Suur punkt kaardil on see ühistu. Kõik piirkonna ühistud ja edetabelid →
Samal tänaval ega 500 m raadiuses teisi aruandega korteriühistuid ei ole.
Mille eest omanikud maksavad
Ühistu maksed liigiti 2025. aastal, nagu aruandes kirjas. „Keskmine korter" = summa ÷ 9 korterit ÷ 12; suurem korter maksab rohkem.
| Makse | Mida see katab | Aastas | €/m² kuus | Keskmine korter kuus | Eelmine aasta |
|---|---|---|---|---|---|
| Heakorratasud | €0 | €0,00 | €0 | €247 | |
| Haldustasuraamatupidamine, juhatus, haldusfirma | raamatupidamine, juhatus, haldusfirma | €1 761 | €0,38 | €16 | €0 |
| Raamatupidamisteenuse tasud | €507 | €0,11 | €5 | €468 | |
| Kindlustusmaksedhoone kindlustus | hoone kindlustus | €432 | €0,09 | €4 | €428 |
| Remonditasudkogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | kogutakse remondifondi tulevasteks töödeks | €1 643 | €0,36 | €15 | €4 553 |
| Kokku | €4 343 | €0,95 | €40 |
Võrdlus: Järveküla
Roheline riba = pooled piirkonna ühistud (2025), kriips = mediaan, punkt = see ühistu.
Ühistu maksed aastas
Kõigi korterite maksed kokku, ilma kommunaalteenusteta.
Remondifond ja remonditööd
Remondifond on ühistu „sääsuhoius" katuse, torustiku, fassaadi jms jaoks. Kui see kasvab, kogutakse rohkem kui kulutatakse; kui väheneb, on raha remontideks ära kasutatud.
Remondifondi jääk
Kogutud, kuid veel kulutamata raha aasta lõpus.
Raha sisse ja välja
Kui kogutud tulp on kõrgem, fond kasvas; kui remondikulude tulp, kasutati säästu.
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus: €15 831 = €42/m² ≈ €1 759 korteri kohta
Tehtud tööd aruannete järgi
Laenud
Ühistu laen on kõigi omanike ühine kohustus: korteri müümisel jääb laenu osa majja, mitte müüjale. Seepärast tasub ostjal laenujääki ja lõpptähtaega teada.
Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kõik numbrid aastate kaupa
Viimane veerg näitab muutust esimesest aastast viimaseni: roheline = hea uudis omanikule, oranž = kulu või risk kasvab.
| 2025 | 2024 | 2023 | 2022* | Muutus | |
|---|---|---|---|---|---|
| Ühistu maksed aastas | €4 343 | €5 696 | €3 887 | €3 710 | +17% |
| Remondifondi kogutud | €6 246 | – | – | – | – |
| Remondikulud | €1 643 | €4 125 | €2 113 | €351 | ×4,7 |
| Remondifondi jääk | €15 831 | €11 228 | – | – | +41% |
| Raha | €15 081 | €10 808 | €8 856 | €7 831 | +93% |
| Reservkapital | €236 | €236 | €236 | €236 | ≈ |
| Ühistu kulud tulemiaruandes | €4 231 | €5 696 | €7 434 | €4 796 | −12% |
| Aasta tulem | €112 | €0 | −€3 547 | −€1 086 | – |
* järgmise aasta aruande võrdlusveerust.
Rida „sh remondifondi maksed" on peidetud: aruandest loetud summa kattus remondikuludega.
Raha aasta lõpus
Pangakontol olev raha (sh remondifond).
Juhatuse tegevusaruanne
Lühikokkuvõte 2025. aasta aruandest.
Ühistut juhib 2-liikmeline juhatus. majandusaastal teostati remonttöid summas 1 643 (2024; 3 697). Remondifondi jääk aasta lõpus oli 15 831 €.
juhatuses 2 liiget · liikmeid 12 eraisikut.
Vaata ka
Korduma kippuvad küsimused
Kui suured on Männimetsa tee 1 korteriühistu ülalpidamiskulud?
Ühistu 2025. a majandusaasta aruande järgi: tüüpiline korter maksis €114 kuus; ühistu enda maksed ilma kommunaalideta €0,95/m² kuus.
Kui suur on Männimetsa tee 1 korteriühistu remondifond?
Remondifondi jääk 2025. aasta lõpus oli €15 831 (€42/m², ≈ €1 759 korteri kohta). Aastal 2024 oli see €11 228. Võrreldes Järveküla ühistutega: piirkonna kõrgeim veerand.
Kas Männimetsa tee 1 korteriühistul on laenu?
Ei. Ühistul ei olnud 2025. aasta lõpus laenu.
Kas Männimetsa tee 1 korteriühistu maksed on tõusnud?
Liikmete maksed kokku olid 2022. aastal €3 710 ja 2025. aastal €4 343 — muutus +17%. Viimase aasta muutus: −24% vs 2024.
Kui suur on Männimetsa tee 1 korteriühistu ja kes seda haldab?
9 korterit, juhatuses 2 liiget. Registrikood 80040019; aruanded 2022–2025 (Äriregister).
Mõisted lihtsas keeles
- Kulud kokku (€/m² kuus, k.a kommunaalid)
- Kõik, mida korteriomanikud ühistule maksid (aruande korteritabel), koos kütte, vee ja elektriga, jagatud korterite pinnaga ja 12 kuuga. Kõige lähem sellele, mida omanik kuus tegelikult maksab.
- Ühistu maksed (€/m² kuus, ilma kommunaalideta)
- Ühistu enda tasud — hooldus, haldus, remondifond, laen, kindlustus — ilma kommunaalteenusteta, korterite pinna kohta kuus.
- Tüüpilise korteri kuumakse (€ kuus)
- Aruande korteritabeli mediaankorteri aastamakse jagatud 12-ga. Pooled korterid maksavad rohkem, pooled vähem.
- Remondifondi jääk (€ aasta lõpus)
- Tulevasteks remontideks kogutud ja veel kulutamata raha majandusaasta lõpus.
- Remondifondi jääk (€/m² korterite pinnast)
- Remondifondi jääk jagatud korterite pinnaga — nii saab võrrelda eri suurusega maju. Ei ole kuumakse.
- Remondifondi makse (€/m² kuus)
- Osa ühistu maksetest, mis läheb remondifondi.
- Laenujääk (€ aasta lõpus)
- Ühistu laenu tagasi maksmata osa aasta lõpus. Laen jääb korteri müümisel majja; tagasimakse on igakuiste maksete sees.
- Ühistu maksed aastas (€, kõik korterid kokku)
- Sama summa aasta kogusummana kõigi korterite peale (aruande „liikmete maksed").
- Ühistu kulud tulemiaruandes (€ aastas)
- Ühistu enda kulud aasta kohta raamatupidamise järgi (hooldus, haldus, remont, intress). Ei ole sama mis omanike „kulud kokku".
- Reservkapital (€)
- Ühistu puhver ootamatuteks kuludeks. Seaduse järgi vähemalt 1/12 ühistu aasta eelarvejärgsetest kuludest.
- Raha (€ aasta lõpus)
- Pangakontodel olev raha aasta lõpus, sh remondifond.
- Aasta tulem (€)
- Tulud miinus kulud. Ühistu ei teeni kasumit: väike pluss või miinus on normaalne; mitu suurt miinust järjest tähendab, et kulusid kaetakse varudest.
Loeme läbi ühistu aruanded, koosolekute otsused ja hinna ning ütleme, millele tähelepanu pöörata.
Allikas: korteriühistute majandusaasta aruanded (Äriregister); korterite pind: ehitisregister. Numbrid on aruannetest masinloetud ja võivad sisaldada lugemisvigu — otsuse tegemisel vaata originaalaruannet e-äriregistris. Kuidas numbrid tekivad (metoodika) · Kontrollnimekiri enne ostu. Korterite pind 381 m².