Kuidas Estiq arvutab kinnisvara väärtuse üle Eesti
Estiq automaatne hindamismudel (AVM) on statistiline tööriist, mis arvutab kohese hinnangu mistahes Eesti korteri kohta. Tallinnas võrdleb see hinnatavat korterit lähedal asuvate sarnaste korteritega, kohandab iga võrreldava korteri hinna hinnatava korteri omadustele ja viib pakkumishinnad Maa- ja ruumiameti tehingustatistika järgi tehinguhinna tasemele. Tulemuseks on hind koos 80% hinnavahemikuga; mudeli täpsust mõõdetakse pimetestiga (jaotis 5).
1. Mis on AVM — ja mis see ei ole
Estiqi automaatne hindamismudel (AVM) on mõeldud esmaseks turuanalüüsiks, hinnakujunduse planeerimiseks, ostupakkumiste kontrollimiseks ja portfelli monitooringuks. See katab kõik peamised elamupiirkonnad üle Eesti — alates Tallinna linnaosadest kuni teiste suuremate linnadeni (Tartu, Pärnu, Narva, Jõhvi, Rakvere, Viljandi, Haapsalu ja Kuressaare).
See ei ole EVS 875 sertifitseeritud eksperthinnang
Estiq AVM on statistiline hinnang ega sisalda inimesest hindaja tehtud objekti füüsilist ülevaatust. Eesti pangad nõuavad kodulaenu tagatise hindamiseks kohustuslikult litsentseeritud hindaja (hindamisekspert) poolt koostatud eksperthinnangut vastavalt EVS 875 standardile.
Kasuta Estiq AVM-i: hinnastamisstrateegia loomiseks, turu-uuringuteks, ostupakkumiste võrdlemiseks, maaklerite briifinguteks ja portfelli jälgimiseks. Kasuta EVS 875 eksperthinnangut: pangalaenu tagatiseks, kohtuvaidlusteks, kindlustuseks ja ametlikeks toiminguteks.
2. Usaldusväärsed andmeallikad
Estiq kasutab riiklike registrite andmeid ja Estiq turuandmete andmebaasi. Üksiku korteri notariaalset tehinguhinda Eestis avalikult ei avaldata, seetõttu on hinnangu peamine alus lähedal asuvate sarnaste korterite pakkumishinnad, mis viiakse Maa- ja ruumiameti tehingustatistika abil tehinguhinna tasemele:
| Andmeallikas | Kogutavad andmed | Värskendamine | Roll AVM-is |
|---|---|---|---|
| Maa- ja ruumiamet, tehingute andmebaas Eesti maakataster |
Notariaalsete tehingute statistika: mediaanhinnad ja tehingute arv piirkonna, ehitusaja ja kuu lõikes | Kord kuus | Pakkumis- ja tehinguhinna vahe mõõtmine (Tallinnas 0,95–0,97), piirkondlik hinnatase väljaspool Tallinna ja tagavara, kui lähedal võrreldavaid kortereid pole. |
| Ehitisregister (EHR) Riiklik register |
Hoone spetsifikatsioonid: ehitusaasta, korruste arv, hoone tüüp, üldpind, kasutusloa olemasolu | Kord nädalas | Kasutatakse vormi eeltäitmiseks ning hinnatava ja võrreldavate korterite ehitusajastu ja lifti määramiseks. |
| MKM Energiatõhusus Kliimaministeerium |
Ametlikud energiamärgised (A kuni H klassi reitingud) hoonete lõikes | Kord nädalas | Energiaklassi koefitsienti rakendatakse hindamise kohandusena. A/B lisab preemia; F–H rakendab allahindlust. |
| Uber H3 Ruumiline indeks |
Kuusnurkne geokärgede võrgustik resolutsiooniga 9 (~0,1 km² kärje kohta) üle Eesti | Igapäevaselt | Piirkondlik hinnatase väljaspool Tallinna (resolutsioon 9 → 8 → 7), kaardid ja piirkonnastatistika. Tallinnas mõõdetakse kaugust meetrites. |
| Statistikaamet Statistics Estonia |
Makro hinnaindeksid: kvartali eluaseme hinnaindeks maakondade ja kinnisvaratüüpide lõikes | Kord nädalas | Kasutatakse turu kiirete muutuste tuvastamiseks ja trendikorrektsioonide rakendamiseks andmevärskenduste vahelisel ajal. |
| OpenStreetMap OSM Contributors |
Huvipunktid: koolid, pargid, ühistranspordipeatused, rohealad | Kord nädalas | Lähedussignaalid, mida kasutatakse Estiq Life Indexi arvutamisel. Ei kasutata põhilises hinna kalkulatsioonis. |
| Keskkonnaamet Estonian Environmental Board |
Õhukvaliteedi seirejaamade andmed – AQI (õhukvaliteedi indeksi) näidud Eesti linnades | Igapäevaselt | Kajastub linnaosade ja aadresside lehtedel kuvatava Estiq Life Indexi™ õhukvaliteedi komponendis. |
Pakkumishind ei ole tehinguhind. Seepärast viiakse võrreldavate korterite hinnad tehinguhinna tasemele: Maa- ja ruumiameti andmetel müüakse Tallinna ja Tartu korterid keskmiselt 3–5% alla lõpliku pakkumishinna. Pärnus ja väikelinnades on vahe umbes 10% ning Ida-Virumaal 25–50% — seal on ka mudeli viga suurem (vt jaotis 5).
3. AVM arvutusprotsess – samm-sammult
Allpool kirjeldatud sammud kehtivad Tallinna korteritele (mudel V9, tootmises alates 22.09.2026). Mujal Eestis kasutatakse mudelit V7, mis hindab korterit H3-geokärgede (resolutsioon 9 → 8 → 7) piirkondliku hinnataseme põhjal ja nihutab väikese valimi hinnangud laiema piirkonna taseme poole (empiiriline Bayes). Hindamine võtab aega mõne sekundi:
1. Aadressi tuvastamine ja hoone leidmine
EHRSisestatud aadress normaliseeritakse Ehitisregistri (EHR) andmete alusel ning hoone omadused — ehitusaasta, korruste arv, lift ja hoonetüüp — laetakse automaatselt. Kui ehitusaasta puudub, tuletatakse see sama maja teiste korterite andmetest.
2. Võrreldavate korterite valik
24 kuud • 400 m → 3 km • vähemalt 25 korteritTallinnas otsib mudel Estiq turuandmete andmebaasist hinnatava korteri ümber viimase 24 kuu jooksul müügis olnud kortereid. Otsinguraadius algab 400 meetrist ja laieneb (800 m, 1,5 km, 3 km), kuni leitakse vähemalt 25 korterit. Iga korterit arvestatakse üks kord — tema viimase teadaoleva hinnaga. Rangeid pindala- ega vanusefiltreid ei ole: erinevused tasandatakse järgmistes sammudes.
3. Iga võrreldava korteri kohandamine
Suurus • ehitusajastu • aeg (+2% aastas)Iga võrreldava korteri ruutmeetrihind viiakse hinnatava korteri tasemele: arvestatakse suurust (väikeste korterite m²-hind on kõrgem; kõver mõõdeti 5871 Tallinna korteri põhjal) ja ehitusajastut ning vanemad hinnaandmed tuuakse tänasesse hinda (+2% aastas).
4. Seisukord ja energiaklass
Uus +4% • Renoveeritud +6% • Rahuldav −7% • Vajab remonti −14% • A +4% … H −9%Seisukorra koefitsiendid on suhtelised heas korras korteri suhtes ning neid rakendatakse nii hinnatavale kui ka võrreldavatele korteritele, nii et nende vahe tasandub. Energiamärgise (EHR) kohandus on C-klassi suhtes ja poole tugevusega, sest energiaklass on tugevalt seotud hoone vanusega, mida on juba arvestatud.
5. Kaalumine
Kaugus 350 m • poolestusaeg 9 kuud • sama maja 6×Lähemad, värskemad ning suuruse ja ehitusajastu poolest sarnasemad korterid saavad suurema kaalu. Samal tänaval asuvad korterid saavad 1,5-kordse ja samas majas asuvad 6-kordse kaalu. Ruutmeetrihinnaks võetakse kaalutud mediaan.
6. Pakkumishinnast tehinguhinnani ja korrus
× 0,97 • 1. korrus (vanem maja) −6% • 5.+ korrus ilma liftita −11%Kaalutud mediaan korrutatakse 0,97-ga, sest Maa- ja ruumiameti tehingustatistika järgi müüakse Tallinna korterid keskmiselt 3–5% alla lõpliku pakkumishinna. Seejärel tehakse korruse kohandus: vanemates majades 1. korrus −6% (uutes +1%), 5. või kõrgem korrus ilma liftita −11% ning liftiga majas alates 6. korrusest +1,5% korruse kohta (kuni +12%).
7. Hinnavahemik
80% vahemik • ±8–35% • keskm. ±19%Vahemiku laius sõltub võrreldavate korterite hindade hajuvusest ja arvust. Vahemik on kalibreeritud nii, et tegelik hind jääb sellesse neljal juhul viiest (vt jaotis 4).
4. Hinnavahemik ja usaldusväärsus
Iga hinnangu juures näidatakse hinnavahemikku. Tallinnas on see 80% vahemik: see on kalibreeritud nii, et tegelik hind jääb sellesse neljal juhul viiest. Pimetestis (mai–september 2026) jäi hind vahemikku 78–81% juhtudest ja vahemik oli keskmiselt ±19%. Vahemiku laius sõltub sellest, kui palju ja kui sarnaseid kortereid lähedal on:
Kõrge usaldusväärsus
Palju sarnaseid kortereid lähedal, hinnad ühtlased. Vahemik on kõige kitsam (alates ±8%). Tavaline tüüpilistes korterelamute piirkondades, nt Mustamäel ja Lasnamäel (mediaanviga 5,8% ja 7,6%).
Keskmine usaldusväärsus
Sarnaseid kortereid on vähem või nende hinnad hajuvad rohkem. Vahemik on laiem. Enne tehingut tasub hinnangut maakleriga kontrollida.
Madal usaldusväärsus
Vähe andmeid: ebatüüpiline korter, hõre piirkond või uus maja ilma võrreldavateta. Vahemik võib ulatuda ±35%-ni. Kasuta ainult lähtepunktina.
„Efektiivne võrreldavate arv“ arvestab kaale: üks samas majas asuv korter mõjutab tulemust rohkem kui mitu kaugemal asuvat. Väljaspool Tallinna (mudel V7) arvutatakse vahemik võrreldavate hindade statistilisest hajuvusest (kuni ±30%); selle katvust pole veel eraldi testitud.
5. Empiiriline mudeli täpsus ja valideerimise tulemused (Backtest 2026)
Estiq mõõdab mudeli täpsust pimetestiga (blind out-of-sample backtest) andmetel, mida mudel pole kunagi näinud. Iga testkorteri hindamisel kehtib as_of ajatõke: mootor näeb ainult andmeid, mis olid olemas testkorteri hindamise kuupäeval. Lisaks peidetakse hinnatava korteri enda varasemad hinnaandmed (sama tänav, maja ja pindala) — ligikaudu 73% Tallinna viimaste kuude hinnakirjetest on sama korteri korduvad kirjed ja ilma selle peitmiseta saaks mudel lihtsalt oma eelmise hinna „ära lugeda".
Võrdlushind: üksiku korteri notariaalset tehinguhinda avalikult ei avaldata, seetõttu on testi „tõene hind" korteri viimane pakkumishind × 0,97. Tallinnas on võrreldavate korterite tehinguhind keskmiselt 0,95–0,97 × lõplik pakkumishind. Mudel V9 häälestati 2026. aasta jaanuari–aprilli andmetel; testiaken 17.05.–14.09.2026 on tema esimene sõltumatu kontroll.
Tallinn — Estiq AVM V9 (tootmises alates 22.09.2026)
Juhuslik valim: 600 korterit (üks rida korteri kohta) 3421 Tallinna korterist, pimetest. Kõiki mudeleid hinnati samal valimil.
| Mudel (Tallinn, n = 600) | Mediaanviga | Nihe | ±10% piires | ±20% piires | Hind vahemikus |
|---|---|---|---|---|---|
| V9 — kohandatud võrreldavad (k-NN), praegune | 9.5% | −1.7% | 53% | 83% | 78% |
| V6 — eelmine Tallinna mudel | 12.0% | −0.2% | 41% | 74% | 71% |
| V7 — kalibreeritud mikrotaseme mudel | 11.7% | +1.3% | 43% | 75% | 72% |
| V8 — kalibreeritud | 12.6% | +1.9% | 39% | 70% | 69% |
Teine sõltumatu juhuslik valim (600 korterit) andis V9-le mediaanvea 8.6% (V6: 11.0%), ±10% piires 56% ja ±20% piires 87% hinnangutest. Negatiivne nihe tähendab, et V9 hindab veidi alla pakkumishinna × 0,97.
Täpsus hoone vanuse ja linnaosa järgi (Tallinn)
Suurim võit tuleb uusarendustest ja tundmatu ehitusaastaga korteritest: V9 kohandab iga võrreldava korteri hinna hinnatava korteri suurusele, ajastule, seisukorrale ja energiaklassile ning tuletab puuduva ehitusaasta sama hoone teiste korterite andmetest.
| Segment | n | V9 mediaanviga | V6 mediaanviga | V9 ±10% piires |
|---|---|---|---|---|
| Uusarendus (2015+) | 180 | 8.6% | 12.8% | 57% |
| 2005–2014 | 52 | 10.7% | 13.7% | 46% |
| Enne 2005 | 329 | 9.7% | 11.0% | 51% |
| Ehitusaasta teadmata | 39 | 7.9% | 16.3% | 54% |
V9 mediaanviga linnaosade kaupa (võrdluseks eelmine mudel V6):
Väikeste valimitega linnaosades (Nõmme, Pirita) on tulemuste statistiline ebakindlus suurem. Pirita on ainus linnaosa, kus V9 ei ületanud eelmist mudelit.
Ülejäänud Eesti (mudel V7)
V9 rakendub Tallinna korteritele, mille asukoht on teada; mujal Eestis hindab korterit asukohapõhiselt kalibreeritud V7 (H3-geokärgede laiendamine res-9 → res-8 → res-7 ja empiiriline Bayes'i kahanemine). Sama pimetest üle Eesti: 1183 korterit 46 linnast ja asulast (kuni 40 korterit asula kohta) — mediaanviga 12.1%, nihe +0.9%, ±10% piires 44% ja ±20% piires 68% hinnangutest; asulate lihtkeskmine mediaanviga 15.1%.
Tallinna lähiümbruse asulates (nt Haabneeme 5.4%, Saue 5.3%, Saku 5.9%, Laagri 6.0%) on viga Tallinnaga võrreldav. Ida-Virumaal (Narva, Sillamäe, Kohtla-Järve) ja väikestes maakonnalinnades on viga suurem: tehinguid on vähe ning pakkumis- ja tehinguhinna vahe on seal palju suurem kui Tallinnas, mistõttu ka pakkumishinnal põhinev võrdlus on seal vähem usaldusväärne.
6. Estiq Life Index™
Estiq Life Index kuvatakse linnaosa, asumi ja hoone lehtedel. See on 1 km² võrgustiku kohta arvutatud elukvaliteedi koondskoor, mis põhineb neljal põhikomponendil:
🛡️ Turvalisus
Registreeritud sündmused Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avaandmetest H3 ruudustikus. Indeks 0–10 on sündmuste määr 1000 elaniku kohta logaritmilisel skaalal; alla 10 sündmuse korral taset ei näidata (vt 6.1).
💨 Õhukvaliteet (AQI)
Tunnipõhised PM10 ja NO₂ klassid Keskkonnaagentuuri andmetel H3 ruudustikus (Tallinn, Tartu, Pärnu, Ida-Virumaa). Hoone lehel näidatakse 12 kuu klassijaotust; mujal õhku ei hinnata (vt 6.1).
👥 Rahvastikutihedus
Elanike arv 1 km² kohta Statistikaameti andmetel. Suur tihedus viitab linnalistele mugavustele ja heale kõnnitavusele.
🏫 Koolid ja rohealad
Koolide kvaliteet riigieksamite tulemuste ja akadeemilise reitingu alusel ning rohealade katvus OpenStreetMap andmete põhjal.
Life Index ei mõjuta hetkel otseselt AVM-i põhiarvutust, kuid see on oluline asukoha atraktiivsuse ja pikaajalise likviidsuse indikaator.
6.1 Keskkond ja ohutus hoone lehel
Iga hoone lehel on plokk „Ümbrus lühidalt“ ja jaotis „Keskkond ja ohutus“. Näitajad kirjeldavad hoone asukohta H3 ruudustikus (Uber H3, resolutsioon 9, ~0,1 km²), mitte konkreetset korterit. Kui mõne aadressi kohta andmed puuduvad, ütleb leht seda otse, mitte ei näita üldist vaikeväärtust.
| Näitaja | Andmed | Arvutus | Tasemed ja piirid |
|---|---|---|---|
| Sündmuste tase | Politsei- ja Piirivalveameti (PPA) avaandmed: registreeritud sündmused viimase 24 kuu jooksul. | Sündmused kaalutakse liigi järgi ja jagatakse ruudu elanike arvuga (1000 elaniku kohta). Indeks 0–10 = log(määr + 1) / 8,8 × 10. Hoone ruut ~0,1 km²; kui seal sündmusi pole, ~0,7 km² või ~5 km² ala. Muutus = viimased 12 kuud vs eelmised 12. | Alla 2,5 madal · 2,5–5 mõõdukas · 5–7 keskmisest kõrgem · üle 7 kõrge. Alla 10 sündmuse korral taset ei näidata, ainult arv. |
| Õhk | Estiqi tunnipõhine õhuandmete kiht Keskkonnaagentuuri andmetel, H3 ruudustikus: Tallinn, Tartu, Pärnu, Muuga ja Ida-Virumaa linnad. | Allikas annab PM10 ja NO₂ viie klassina, mitte täpse kontsentratsioonina. Iga tunni klass on kahest halvem; näitame 12 kuu jaotust (kaks parimat, keskmine, kaks halvimat klassi). Ruudu alla 24 näidu korral liidetakse ~600 m raadiuse ruudud. Täitekirjed ja OpenWeatherMapi varuandmed jäetakse välja. | Halbade tundide osa: alla 2% madal · 2–8% mõõdukas · 8–20% kõrgenenud · üle 20% kõrge. Väljaspool kaetud alasid õhku ei hinnata. |
| Müra | Estiqi müramudel: OpenStreetMapi teedevõrk, teeklassi tüüpiline kiirus ja liiklussagedus. | CNOSSOS-EU lihtsustatud lähendus: iga lähedal oleva tee müratase kauguse järgi, summeeritud ööpäeva näitajaks Lden (dB). | WHO soovitus teeliiklusele on alla 53 dB Lden. Rongid, lennukid ja tööstus ei ole mudelis. |
| Radoon pinnases | Eesti radooniriski kaart (Eesti Geoloogiateenistus): radoonisisaldus pinnaseõhus, kBq/m³. | Kaardi klassid on viidud H3 ruudustikku. Kus ruudus mõõtmist pole, on klass tuletatud lähimatest mõõtmistest; hoone lehel on see välja öeldud. | Alla 30 madal · 30–50 tavapärane · 50–250 kõrge · üle 250 väga kõrge (kBq/m³). Üle 50 on uusehitisel vaja radooniohutut lahendust (EVS 840). Siseõhu viitetase 300 Bq/m³ on eraldi mõõt. |
| Kool ja ühistransport | OpenStreetMap ja Estiqi kooliandmed (riigieksamite tulemused). | Lähim objekt linnulennult; jalgsi aeg = kaugus / 75 m minutis. | Üle 2 km kaugusel olevat objekti jalgsi kaugusena ei näidata. |
Need näitajad ei muuda AVM-i hinnangut. Õhu ja müra tase mõjutab hoone skoori („Õhukvaliteet ja keskkond“, kaal 10%); sündmuste indeks mõjutab komponenti „Turvalisus“ (kaal 10%).
7. Piirangud ja mida AVM ei näe
Mudeli mediaanviga on Tallinnas 9,5% ja mujal Eestis 12,1% (vt jaotis 5). Lisaks tuleb arvestada automaatse hindamise piire:
- Füüsiline seisukord: Kasutatakse kasutaja sisestatud seisukorda. Varjatud ehitusdefektid, hallitus, amortisatsioon või tegelikud renoveerimistööd ei ole süsteemile nähtavad.
- Õiguslikud piirangud: Hüpoteegid, servituudid, kaasomandi eripärad või korteriühistu võlad ei mõjuta AVM tulemust.
- Üüritootlus: Mudel hindab ainult vara kapitaliväärtust (turuhinda), üüritulu ja tootlust siin ei analüüsita.
- Renoveerimise kvaliteet: Luksuslik viimistlus või eritellimusmööbel tõstab turuväärtust, kuid AVM käsitleb seda üldise "Väga hea" seisukorra koefitsiendi piires.
- Ebatüüpilised objektid: Muinsuskaitsealused majad, erilahendusega pööningukorterid või unikaalsed krundid nõuavad alati eksperdi käsitsi tehtud analüüsi.
8. Korduma kippuvad küsimused
Kui täpne on Estiqi kinnisvara hindamine?
Estiq mõõdab täpsust pimetestiga korteritel, mida mudel pole näinud (17.05.–14.09.2026). Tallinnas on mediaanviga 9,5%: 53% hinnangutest jääb ±10% ja 83% ±20% piiresse. Mujal Eestis (1183 korterit 46 asulast) on mediaanviga 12,1% — Tartus 13,3%, Pärnus 14,8%, Narvas 22,7%. Täpsus on suurim tüüpkorterite puhul aktiivsetes piirkondades ning väiksem ebatüüpiliste objektide ja väheste tehingutega piirkondade puhul. Tegemist on statistilise hinnanguga, mitte EVS 875 eksperthinnanguga.
Milliseid andmeallikaid Estiq kinnisvara hindamisel kasutab?
Hinnangu peamine alus on Estiq turuandmete andmebaas: lähedal asuvate sarnaste korterite hinnad. Maa- ja ruumiameti tehingustatistika abil viiakse need tehinguhinna tasemele ja määratakse piirkondlik hinnatase. Lisaks kasutatakse Ehitisregistrit (EHR) hoone andmete jaoks, energiamärgiste andmebaasi A–H klasside jaoks, Uber H3 geokärgi piirkondliku statistika jaoks ning Statistikaameti, OpenStreetMapi ja Keskkonnaameti andmeid turustatistika ja Estiq Life Indexi jaoks.
Mis on vahe Estiqi AVM-i ja EVS 875 standardile vastava eksperthinnangu vahel?
Estiqi automaatne hindamismudel (AVM) on statistiline tööriist turuhinna kiireks hindamiseks. See kasutab kontrollitud tehinguandmeid, kuid ei sisalda kinnisvara füüsilist ülevaatust kohapeal. EVS 875 sertifitseeritud eksperthinnang on ametlik dokument, mille koostab litsentseeritud hindamisekspert pärast vara kohapealset ülevaatust. Eesti pangad nõuavad laenu tagatise hindamiseks kohustuslikult EVS 875 eksperthinnangut. Estiq AVM sobib hästi turu jälgimiseks, hinna määramiseks ja maaklerite briifimiseks, kuid mitte pangalaenu tagatiseks.
Mida tähendab Estiqi hindamisel usaldusväärsuse vahemik?
Iga hinnangu juures näidatakse hinnavahemikku. Tallinnas on see 80% vahemik: pimetestis jäi tegelik hind sinna 78–81% juhtudest ja vahemik oli keskmiselt ±19% (kitsaim ±8%, laiim ±35%). Vahemik on kitsam, kui lähedal on palju sarnaseid ühtlase hinnaga kortereid (kõrge usaldusväärsus), ja laiem ebatüüpiliste korterite või hõredate piirkondade puhul (madal usaldusväärsus). Väljaspool Tallinna arvutatakse vahemik võrreldavate hindade hajuvusest (kuni ±30%).
Kui tihti Estiqi kinnisvaraandmeid värskendatakse?
Estiqi tehingute andmebaasi värskendatakse kord kuus Maa- ja ruumiamet, tehingute andmebaasi andmete alusel. Hoone andmeid Ehitisregistrist ja energiaklassi andmeid MKM-i andmebaasist sünkroniseeritakse kord nädalas. Piirkondlikku turustatistikat – sealhulgas mediaanhinda ruutmeetri kohta, tehingute mahtu ja 3 kuu trende – arvutatakse ümber kord kuus pärast uute andmete importi. See tagab, et kõik hindamised ja linnaosade lehed kajastavad kõige värskemaid turuandmeid.
Andmete autorlus ja viited:
Proovi AVM-i oma kinnisvaral
Tasuta otsing mistahes Eesti aadressile. Registreerumine pole vajalik. Tulemused vähem kui 2 sekundiga.